Harku valla elanik ja MTÜ Studio Viridis Loodusharidus juhataja Val Rajasaare kinnitusel satuvad maod aeda juhuslikult: „Üldiselt maod väldivad inimesi. Aeda sattunute puhul on tegu enamjaolt noorte isenditega, kes alles õpivad maailma tundma ja otsivad uut elupaika. Olen kuulnud, et väikesed rästikud on suurtest isegi ohtlikumad, sest ei oska mürki veel nö kokku hoida.“

Ta lisab, et kõik põhjused, miks maod satuvad elamute lähedusse on inimeste tekitatud. Uued hooned ja tiheasustusalad rajatakse mõnikord madude elupaikadesse, loomad peavad sealt ära kolima ja seetõttu võib piirkonnas märgata nende sagenenud liikumist. Niiskemates piirkondades kohtab nastikuid, kuivemates männikutes ja rabanõlvadel rästikuid.

Rajasaare sõnul võib madude eemale peletamiseks abi olla aeda rajatavatest väiksematest tuuleveskitest: „Vibratsioon neile väga ei meeldi. Selliseid tuuleveskeid on kasutatud muttide peletamiseks, kuid võib aidata ka madude puhul. Seejuures peab arvestama, et veski tekitab kolinat ja võib häirida ka inimesi.“

Kui madu on maja lähedusse sattunud, tuleb ta sealt eemale toimetada nii, et looma ei vigastaks. Kõik Eesti maoliigid on looduskaitse all.
„Läheneda tuleb mõtteviisiga, et madu ei tule meid segama, vaid meie oleme tulnud tema elukeskkonda ja seetõttu peame talle pakkuma teist ja sobivat elukohta,“ paneb Rajasaar inimestele südamele.

Vahendi madude ohutuks püüdmiseks saab tema sõnul valmistada umbes meetri pikkusest, viie sentimeetri laiusest ja sentimeetri jämedusest puulipist. Lipi otsa tuleks kinnitada mingi sobiv lint, näiteks väiksem koormarihmajupp ning kinnitada see teisel pool pulka läbi traataasa, mis laseb pulga otsa juures lindist silmuse moodustada. Nöör ei sobi, sest võib looma vigastada. Kui roomaja on silmusesse püütud, tuleb seda õrnalt pingutada, madu seejärel riidest kotti pista ja sobivasse kohta toimetada.

„Madu üldjuhul kallale ei tule, pigem tahab eest ära minna. Hüpata ta ei suuda, rästik on võimeline tegema sööstu, mis on umbes kolmandik tema kehapikkusest,“ kinnitab Val Rajasaar.

Ta ise püüab madusid käega, kuid teistele seda siiski ei soovita: „Surun kepiga mao kukla juurest õrnalt kuid veenvalt vastu maad. Kukla ja kepi vahele jääb umbes näpulaius. Siis võtan õrnalt, kuid kindlalt kahe sõrmega kukla tagant kinni ja pistan mao kotti. Lahtilaskmise moment on tegelikult kõige ohtlikum, peab väle olema. Kui madu on suutnud ennast ümber käe mässida, ei tohi teda lahti lasta enne, kui on käe ümbert ära harutatud.“

Kes madusid kardavad, nendel soovitab Rajasaar kõndida metsa minnes nö raske jalaga. Kes aga madusid näha soovivad, peaksid hiilima.