Oktoobri lõpul, 1918. aastal nõudsid sakslased talupidajatelt sunniviisiliselt vilja ja kartuleid. Kavilda vallamajas peetud koosolekul otsustati sakslastele vilja mitte anda. Sakslased, sellest ennekuulmatust vastuhakust teada saades otsustasid saata Puhja karistussalga kahe kuulipildujaga, et avaldada survet vallavalitsusele ja talumeestele. Abivallavanem K. Norman hoiatas sakslasi midagi ette võtmast, vastasel korral ei võivat vallavalitsus nende julgeoleku eest vastutada. Sakslased loobusid oma kavatsustest.

Kui Kaitseliidu organisatsioon hakkas 11. novembril 1918. aastal ametlikult tegutsema, määrati 15. novembril Tartu maakonna kaitseliidu ülema J. Kuperjanovi poolt Puhja ja Rannu Kaitseliidu ülemaks leitnant Karl Lamp. Varsti nõudis J. Kuperjanov Tartusse oma käsutusse paarkümmend ratsanikku. K. Lambi korraldusel ilmuski 23. novembri hommikul Tartusse 18 ratsanikku, kes olid kaitseliidu loomisel suureks toeks. Peagi sai teatavaks Ajutise Valitsuse üleskutse vabatahtlike vastuvõtmise kohta rahvaväkke. Kohe alustas Puhja kaitseliit selle teostamist saates välja üleskutseid. Vallavalitsus toetas rahaliselt, korraldati selgituskoosolekuid. 

Puhja ümbruskond paistis Vabadussõja algul väga aktiivsena, siinne rahvas oli haruldaselt üksmeelne ja abivalmis. Puhja vald oli üks esimesi valdu, kust suuremal arvul vabatahtlikke Eesti Rahvaväkke astus. Arvatakse 250 mehe ringis. Vabatahtlike salga väljasaatmise päevaks määrati 2. dets 1918 a. Et ergutada ja pakkuda moraalset tasu lahkujaile korraldati pühapäeval 1. dets Puhja seltsimajas avalik rahvaaktus. Selleks ajaks kutsuti Tartust ka ratsakaitseliit tagasi, keda kodusolijad vaimustunult tervitasid. Vabatahtlikud esinesid aktusel deklaratsiooniga, kus oli öeldud, et meie tõotame ja meile annab julgust suur mõte- meie kodumaa, meie eesti, peab vabaks saama ja vabaks jääma. 

2. detsembril alustas esimene puhjalaste vabatahtlik rühm koos leitnant Karl Lambiga rännuteed Tartu poole. Tartus moodustati Puhja vabatahtlikest 2. jalaväepolgu 4. rood. 3. jaanuarist 1919. a sai selle komandöriks leitnant K. Lamp. Seda väeosa hüüti Puhja polguks. Polgu 4. rood võttis osa edukalt Vabadussõja murdelahinguist Aidu küla all 4. jaan 1919. a. Hiljem tõrjuti vaenlasi tagasi Räpinas, sõditi Petserimaal Irboskas; Haanjas; Marienburgis, Pihkvamaal, Põhja-Lätis ja Permondt-Avalovi vägede tõrjumisel Riia all. Puhjalased täitsid oma 1. detsembril antud tõotused.

26 Puhja kihelkonna sõdurit jätsid oma elu võideldes Eestimaa vabaduse eest.

Allikas: Puhja valla leht