Suveperioodil, mil väljas päikest rohkem, toodab aga keha rohkem õnnehormooni ehk serotoniini. Varakevad on just selline aeg kui organism üritab leida tasakaalu nende kahe hormooni tootmisel: ühelt poolt vähendades melatoniini tootmist, teisalt pole aga serotoniini tootmine veel õiget hoogu sisse saanud. Selline keha ümberlülitumine ühelt hormoonilt teisele kutsub esile suuremat väsimust.

Väldi tubakat ja alkoholi, vähenda suhkru, soola ja rasvase toidu koguseid. Suurenda kala- ja linnuliha tarbimist. Raskesti seeditavatele praadidele võiks eelistada suppe ja rohelisi salateid. Kui näiteks lõunasöögiks valida kartuli, liha ja seenekastmega suur praad, on organism sunnitud suunama oma energia seedeprotsessile ja paneb ülejäänud keha selleks ajaks ooterežiimile, mistõttu tunnemegi end unise ja väsinuna.Puhka piisavalt – ületöötanud, stressis ja kurnatud inimene on vastuvõtlikum haigustele. Kui selja taha on jäämas pikk, pime, külm ja mõnele ka haigusterohke periood, on inimese organism kõigest sellest kurnatud. Selles kurnatuses mängivad rolli ka inimese enda hormoonid. Sügistalvisel perioodil, kui väljas on suurem osa ajast pime, toodab organismis ülekaalus melatoniini, mis on seotud ennekõike meie uneprotsessidega.