Tulega ümberkäimine

Lahtise tule alla lahterdab Ants Aguraiuja ka suitsetamise ega soovita seda kodus siseruumides teha. „Lisaks halvale lõhnale, mis eluruumidesse jääb, on see ka ohtlik,“ ütles Aguraiuja, kelle sõnul pea pooled eluhoonete tulekahjud, milles hukkub inimene, saavad alguse just lohakast siseruumides suitsetamisest.

Samuti juhib Päästeamet tähelepanu küünalde ohutule põletamisele ning tuletab meelde, et põlevaid küünlaid ei tohi jätta järelevalveta või laste ja lemmikloomadega ühte tuppa. „Kogemused näitavad, et lemmikloom võib põleva küünla kergesti ümber ajada ning lapsed ei taju mänguhoos veel kõiki tuleohutusega seonduvaid ohtusid,“ toob Aguraiuja näiteid elust enesest. Kodune tuleohutus ei piirdu aga ainult siseruumidega, kindlasti tasub kevadet oodates üle vaadata, kas lõkkease aias on majast piisavalt kaugel ning turvaliselt piiratud. Päästeamet soovitab oma kodu tuleohutusest ülevaate saamiseks täita interneti leheküljel www.kodutuleohutuks.ee vastav test.

Hooliv ka teiste suhtes

Lisaks oma kodu tuleohutusele on soovitav jälgida ka enda ümbruskonna seisukorda ning vaadata oma välisuksest kaugemale. Päästeameti sõnul tuleb endale selgeks teha, et põleng kodus pole vaid nende inimeste isiklik asi, kelle elamises see toimub. „Näiteks kui kortermajas põleb üks korter, võib tuli sealt edasi levida, kustutusvesi aga tõsiselt kahjustada alumist elamist, koridor võib muutuda üleni tahmaseks või katusesse tekib põlengu tõttu auk,“ kirjeldas Aguraiuja kortermajas toimunud põlengu võimalikke laiemaid tagajärgi. Ainult enda tuleohutu kodu selliste murede eest ei kaitse, tuletab Päästeamet meelde. Seetõttu soovitavad nad olla hoolivad ka oma naabrite suhtes ning mõelda, kas ka nende kodud on tuleohutud. „Tihtipeale ei jäeta tuleohutusnõudeid täitmata lohakusest, õnnetusi juhtub palju ka vanurite ning puudega inimestega, kelle jaoks on üle jõu käiv kõike lava tulega seonduv,“ ütles Aguraiuja. „Seega, kui on teada, et majas elab inimesi, kes tuleohutusnõudeid ei täida, tuleb sellele tähelepanu pöörata ning neile nõu ja jõuga abiks olla.“

Päästeamet soovitab näiteks eakatele sugulastele või tuttavatele külla minnes kontrollida, kas nende suitsuandurid on töökorras. „Keegi ei keela praegusel külmal ajal ka näiteks naabrimemmel igal hommikul ahju kütta, kui on teada, et igasugune elava tulega seonduv on tal heast ja halvast koordinatsioonist tulenevalt üle jõu käiv,“ jagas Aguraiuja häid nippe, kuidas ligimesi tuleohutuse tagamiseks aidata, sest just suurem tähelepanu kaasinimeste suhtes on see, mis aitab hoida palju tulekahjusid ära.

Tehakse nõustamisi

Kodusid käivad tuleohutuses veendumiseks kontrollimas ka Põhja päästekeskuse kutselised päästekomandod, kes sellel aastal üle Eesti külastavad 2400 kodu. Lisaks viivad 300 kodus tuleohutusalaseid nõustamisi läbi vabatahtlikud päästjad. Harku vallas on Põhja päästekeskusele elujõulised ja võrdväärsed koostööpartneri Muraste ja Tabasalu vabatahtlikud päästekomandod. Tuleohutusalase kodunõustamise eesmärk on selgitada elanikele kodude tuleohuga seotud riske ja nõustada inimesi, kuidas neid ohte vähendada. „Nõustamise käigus selgitatakse inimesele, kuidas konkreetse tuleohutusnõude täitmine on seotud tema ohutuse ja turvalisusega ning mil viisil nõuete mittetäitmine seab ohtu tema ja ta lähedaste elu ning vara,“ selgitas Aguraiuja, kelle sõnul nõustamiste käigus kedagi ei trahvita, vaid fikseeritakse olukord ja arutatakse lahendusi kodu edasiseks tuleohutumaks muutmiseks. Vajadusel paigaldavad päästjad suitsuanduri.

Kodukülastuse läbiviijal on kaasas Päästeameti töötõend või vabatahtliku päästja tunnistus.2016. aastal on Päästeameti prioriteediks jõuda just nende majapidamisteni, kus elavad toimetulekuraskustega inimesed (pensionärid, suurpered, töötud jne).Inimesed saavad ka ise Päästeametiga otse ühendust võtta, kui nad soovivad tuleohutusalast nõustamist enda kodus või leiavad, et see oleks vajalik mõne lähedase või ka naabri jaoks. Selleks tuleb helistada päästeala infotelefonil 1524 ning leppida kokku nõustamise aeg.