Kuidas toetada hariduslike erivajadustega õpilasi
2012. aasta novembris tuli kooli teade koolituse "Üldhariduskoolide koolimeeskondade koolitus hariduslike erivajadustega laste toetamiseks koolis" kohta.
Sellel osalemiseks tuli SA Innovele saata vormikohane taotlus kirjeldusega, kuidas on korraldatud erivajadustega laste toetamine koolis ning põhjendada, miks kool peaks osutuma valituks.
Rõõm oli suur, kui peagi tuli taotlusele vastus, et 58 kandideerinud kooli seast oleme valitud 16 koolitusel osaleja hulka. Leppisime kokku, et koolitusele lähevad logopeed Riina Tõitoja, koolipsühholoog Helle Anderson ning õppejuht Katrin Betlem.
Dokumendina kirja
Tabasalu ühisgümnaasium on suur kool (õpilasi 900 ringis), kus kolmandat aastat töötavad ka HEV-õpilaste eriklassid, on koduõppel ja lihtsustatud õppel olevaid õpilasi, toetame õpilasi erinevate tugiteenustega, mis kooli pädevuses määrata. Koolis töötavad ka eripedagoog-õpiabi õpetaja, eripedagoog-õpiraskustega klassi õpetaja ja sotsiaalpedagoog. Koostöös valla lastekaitsespetsialistiga on koolil täiendav võimalus suunata õpilasi psühhiaatri konsultatsioonile, loovteraapiasse või psühhoteraapiasse.
Enamik meie kooli tugispetsialiste on koolis töötanud 2-3 aastat. Kooli tugispetsialistid töötasid suhteliselt eraldi, omavahelist võrgustikutööd ja ka koordineeritud koostööd vallaga ei olnud. Üha rohkem tekkis vajadus selle järele, et seada tugispetsialistide töö nii koolisiseselt kui -väliselt ühtsetele põhimõtetele, et see toimiks võrgustikupõhiselt ning süsteemselt, ja et see kõik saaks ka dokumendina kirja. Need olid ka peamised eesmärgid, millega koolitust alustasime.
Koolituse ajakava oli meie jaoks igati sobilik: ei olnud vajadust pikalt koolist eemal olla, oli piisav intervall eri moodulite vahel, jäi parajalt aega koduülesannete täitmiseks ning koolitusmaterjalide läbitöötamiseks. Koolitus oli jagatud viiele kahepäevasele moodulile. Koolituskohad olid erinevad (Tartu, Pärnu, Tallinn). Arvan, et see oli meeldiv vaheldus kõigile osalejaile.
Koolitusel käsitleti koolisisese ja -välise võrgutikutöö võimalusi õpilase toetamiseks, ennetus- ja sekkumismeetodeid riskirühma laste toetamisel, käitumisprobleemide tekkepõhjuseid, käitumishäiretega laste toetamise võimalusi, õpetaja hoiakute kujunemist riskilastega tegelemisel. Koolitus lõpuks tuli koostada lõputöö.
Lektorid-praktikud
Positiivne oli see, et valdavalt olid lektorid praktikud, kes igapäevaselt HEV-õpilastega töötavad, lisaks ka teadusesse panustajad. Kõige rohkem praktilisi nõuandeid, näpunäiteid ja seda, mida kohe saime oma koolis kasutusele võtta, pakkusid Ana Kontori loengud. Selgeks said HEVtugiteenuste osutamise põhimõtted ja HEV-koordinaatori roll koolis. Ka individuaalse õppekava koostamiseks saime julgust ja selgust juurde. Koolis on hakanud toimima koostöö aineõpetajate, klassijuhatajate ja tugispetsialistide vahel õpilaste individuaalsuste märkamisel ning tugiteenuste süsteemsel osutamisel.
Uued ennetussüsteemid
Põnevad kuulata, vaadata ning silmaringi laiendavad olid Angela Jakobsoni ja Airiin Demiri loengud. Sai palju infot, mis mujal maailmas teaduse vallas uut laste käitumisprobleemide tekkepõhjuste, laste toetamise võimaluste ja ennetussüsteemide kohta (PALS-süsteem - positiivset käitumist ja õpikeskkonda toetav ennetusprogramm Norras, kus osaleb kogu kool; MST - kogukonnapõhine sekkumisprogramm).
Need süsteemid tunduvad küll veel üsna kaugel meie igapäevavõimalustest, kuid on hea teada, mille poole püüelda. (Vahemärkusena, et saame pilootkoolina osaleda Soomest alguse saanud ja Eestis sellest õppeaastast rakendatavas kiusamist ennetavas programmis KiVa: süsteemses ennetusprogrammis, kuhu on kaasatud kogu kool ja vanemad.) Igal koolitajal oli kindlasti osa selles, et oskame läheneda HEV-õpilasele eelarvamusteta, tunneme end kindlamalt vanemate, õpilaste ja kolleegidega suheldes, oleme erialaselt rikkamad.
Otseselt igapäevatööga olid seotud praktilised ülesanded. Tööd olid üleval Moodle'i keskkonnas. Vestlusringid andsid hea ülevaate, millised on HEV-õppe probleemid Eesti koolides, aga ka võimalused õpilaste toetamiseks.
Täitis eesmärgi
Koolitus täitis meie jaoks igati oma eesmärgi: koostasime kooli HEV-õpilast toetava tugisüsteemi korralduspõhimõtted.
Koolituse lisaväärtus meie meeskonna jaoks oli kindlasti see, et saime pikkade arutluste käigus rohkem teada üksteise tööspetsiifikast, murekohtadest, vajadustest ja sellestki, mis rõõmu teeb.
Tugispetsialistidena tunneme end ühtse meeskonnana, tugiteenuste osutamine on süsteemne ning arvan, et seetõttu oleme ka ise rohkem märgatud nii koolis kui vanemate poolt.
Ajaga probleemid ühiskonnas muutuvad, samuti seadusandlus, toimuvad muudatused kooli- ja õpikeskkonnas, tugispetsialistide ülesanne on toetada õpilase toimetulekut. Et tugispetsialistide professionaalsed oskused ajaga kaasas käiksid, oleks igati tänuväärt ka edaspidi leida võimalusi nii koolimeeskondadele kui individuaalseks erialaseks enesetäienduseks tasuta koolitusvõimaluste näol.
"Üldhariduskoolide koolimeeskondade koolitus hariduslike erivajadustega laste toetamiseks koolis" toimus ESFi programmi "Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2014" toel.
