Kuidas Väänas kevadet oodati ja uuriti
Vääna Mõisakooli lasteaialapsed jagasid ootusärevust ja kevadisi leide ka oma vanematega ning ka koolilastega. Võimalused oma lasteaia maja ümbruses tähelepanelikult ringi vaadata on suurepärased, sest õueala on suur ning liigiliselt väga mitmekesine.
Viimase üle on hea meel ka lindudel ja väiksematel loomadel, kes meie läheduses endale toitu ning elu- ja ööbimispaiku leiavad ning siis meile oma tegevusjälgedega avastamisrõõmu pakuvad. Lisaks on jalutuskäigu kaugusel Vääna jõgi ning mitmekesised metsatukad.
Loodust vaatlemas
Alustasime märtsis kui registreerusime üle-eestilisse loodusvaatluste päevikut pidavasse programmi "Tere Kevad! 2012". Kevade saabumise märke otsime Väänas ka eelmisel aastal, kuid sel korral leidsime otsitavaid liike juba oluliselt enam. Ka on lapsed juba vilunumad linnulaulu kuulajad, sest näiteks kuldnokk ja metsvint tuleb kirja panna alles siis, kui oleme teda laulmas kuulnud.
Nii jälgime loodust mai lõpuni välja, mille käigus õpivad lapsed looduse seaduspärasusi tundma ning mõistma, sest iga väikseimgi asi on seotud millegi suuremaga ja saab juhtuda omal ajal.
Kuigi kevad algas kalendri järgi juba märtsi lõpunädalal, siis talv oma kohta veel kuidagi loovutada ei soovinud ja viskas iga nädala alguseks uue kihi lund maha. Ning kevadpühade saabumisel arvasime lastega koos, et nüüd on küll viimane aeg minna metsa ning äratada kevad üles. Metsa tuli meiega kaasa jänes, kes oli just hommikul lasteaias oma tervisekohviku avanud.
Lumises metsas leidsid lapsed noorte kuuskede alt ühe unise ja näljase karu tukkumast. Hea oli, et lastel oli kaasas omavalmistatud pirukad ja nad neid lahkelt karuga jagada soovisid.
Puud ja põõsad
23.-29. aprill on märgitud üle-eestiliseks metsanädalaks. Selleks ajaks oli talv taandunud ja mätas märg. Puud paisutasid päikese käes iga päevaga oma pungasid ning tahtsime neid veidi uurida. Kõndisime lastega ümber mõisa ja leidsime üles peaaegu kõik meie tavalisemad puud ja mõne põõsagi. Kui oksad ka tuppa vaasidesse olid pandud, kutsusime lapsevanemaid neid vaatama ja uurisime, kas nemad oksi ka lehtedeta ära tunnevad.
Leidus küll paar põnevat oksa, mis esmapilgul ei tulnud tuttavad ette. Siis aitas vihje. Lisa sai lugeda puude kohta seinalt infolehtedelt. Viimast võimalust kasutasid usinalt kõik Vääna koolilapsed, kes loodusõpetuse tundide käigus maja ümbruses olevad puud ja põõsad kaardi abil üles leidsid ning pungad ja puud kokku viisid ja ära arvasid.
Kevad aga muudkui edenes ja emadepäevaks olid jõudnud paljud pungad juba ka õues sama kaugele kui mõned toas vaasis. Nii jäi meile silma, kui emadepäeva metsamatkaga tähistasime 12. mail. Ilm oli küll väga tuuline, kuid ega vanasõna asjata ütle, et mets on vaese mehe kasukas. Matkates Vääna jõe äärt mööda metsas ei pannud keegi tuult tähelegi enne kui jõudsime piknikuplatsile. Kahjuks aga märkasime seal mitmes kohas vedelemas kõike seda, mis kena loodust kaunimaks ei tee. Ning vaevalt et jõekääru kallastel elavad koprad, kelle toidusahver paistis meie piknikuplats olevat, prügi üle õnnelikud on.
Niisiis, kevad on oma väikeste, kuid kindlate sammudega jõudnud meie õuele ja meie mänguväljaku peenramaal hakkab muld juba soojaks minema. Nüüd võtame lastega ette aiamaal tehtavad tööd. Täname kõiki, kes sellel kevadel on mei
