Kuidas vallavanem valimisreklaami tegi - kas tema „reklaamihonorari" maksime meie?
Kas kellegi poliitkarjääri peab afišeerima maksumaksja raha eest üllitatavas, justkui neutraalsusele püüdlevas ajalehes, on küsitav. Ent tegu on tehtud. Siis peaks vallakodanik saama ka muud informatsiooni poliitik Andres Laisa tegevusest.
Eeldasin, et lehetoimetaja või mõni vallavanema valimisliidu kaaslane oleks alljärgneva info ning kirjeldatud tegevuse valguses vallavanemale eetilise käitumise norme selgitanud. Kahjuks seda ei juhtunud. Ma ei pidanud varem alljärgneva info avalikustamist vajalikuks põhjusel, et omavalitsuste valimiste eel mitte mõjutada valimistulemusi (osalesin ka ise valimistel). Nüüdseks on valimised piisavalt kauge minevik. Niisiis, natuke täiendavat infot Andres Laisa senise tegevuse kohta valitud poliitikuna.
Aastatel 2009-2013 (sügiseni) sõitis vallavanem Laisk ringi autoga, millel oli valimisliidu „Koostöö" reklaamkleebis. Tegemist oli küll Laisa isikliku autoga, ent vallavanem sai isikliku auto kasutamise eest vallalt igakuist toetust 383,47 (hiljem 385.-) eurot, lisaks 2 115, hiljem 2500-eurosele töötasule. Tema autokasutamise eripärast oli üheselt aru saada, et ta kasutas autot muuhulgas ka selgelt reklaami edastamise vahendina. Nii parkis Laisk reklaamkleebisega autot regulaarselt sellele vallamajaesisele parklakohale, kust reklaam oleks kõigile möödakäijaile kõige paremini nähtav. Seda ka sel juhul, kui sobilikud parkimiskohad olid eelnevalt hõivatud. Siis seadis Laisk oma auto mõisavalitseja õigusega parkimisjoonestikust ettepoole, muutes parklasse sissesõidu ning teiste autode manööverdamise ebaturvaliseks.
Auto kui reklaamitulp
Vallavanem kasutas autot muidugi ka tööülesannete täitmiseks, ent ühtlasi tegi sellega reklaami oma valmisliidule ning iseendale. Kui 2012. aastal juhtisin volikoguliikmena sellele eetilisele probleemile tähelepanu, lubas A. Laisk reklaamkleebise kõrvaldada.
Selle asemel ta hoopis uuendas kleebist eelmisel varasuvel, mil valimiskarussell hakkas taas hoogu võtma. Ka oli möödunud suvel-sügisel, so valimiste eelsel perioodil, näha vallavanema reklaamkleebisega autot reklaampl a tsiks muudetud parklas tervete päevade viisi, ilma et seda kogu tööpäeva jooksul oleks kasutatud. Järelikult vajalikke töösõite tegelikult ei olnud ja auto-toetust poleks tegelikult vaja olnud.
Selgelt reklaamivahendiks kasutatava auto eest suure kasutuskompensatsiooni võtmine on ebaeetiline. Seda enam, et probleemile sai volikogus tähelepanu juhitud. Muuseas, vallavanemat ei kõigutanud sugugi ka asjaolu, et ta sõitis liikuva reklaamiga ringi isegi ajal, mil igasugune avalik valimisreklaam oli keelatud.
Andres Laisk sai eelmise nelja-aastase valitsemisperioodi jooksul autokompensatsiooni kokku ümmarguselt 18 400 eurot (287 897 krooni!). Tõsi, ühe kuu „reklaamihonorari" võib siit maha arvestada, sest umbes 34 nädalat enne valimisi otsustas ta „Koostöö" reklaami autolt siiski kõrvaldada. See juhtus küll alles pärast veelkordset meeldetuletust siinse loo autori poolt ja võimalik, et ka ajakirjanike huvitundmisest teema vastu.
Andres Laisk on valimisreklaami reeglite vastu patustanud varemgi, juba 2005. aasta omavalitsuste valimiste aegu. Ent see on juba teine lugu ning väärib ehk ajaloolist meenutamist edaspidi, juhul kui vallavanemat reklaamiv leht peaks selleks võimalust andma. Peab tunnistama, et siinse loo avaldamisvõimalus tuli küll raskelt ning sisaldas muuhulgas ka autori mõjutamispüüdu lehetoimetaja poolt.
Mina isiklikult ei näe vahet eelkirjeldatud moel maksumaksja raha kasutamise ja Keskerakonna mastaapsete poliitkampaaniate vahel Tallinnas, mis ühiskonnas on ühest taunimist leidnud. Minu meelest on need mõlemad ebaeetilised.
