"Lõpetasin hobuteraapia kursused Tartu Ülikooli arstiteaduskonna juures, tegin läbi erivajadustega inimeste ratsutamise instruktori õppe, sain vastava tunnistuse," kõneleb talu perenaine, lapsest saati ratsutamisega tegelenud Marit Künnapuu. Oma põhiameti, ratsatreeneri töö kõrvalt õpetab ta hobusega toime tulema nüüd ka erivajadustega inimesi.

Lisaks instruktor Maritile on Kukrumäel ametis ka kaks hobuterapeuti, hariduselt arstid, kes on samuti tegelenud ratsutamisega ja läbinud lisaks hipoteraapia kursused.

Ravi hobu seljas

Marit Künnapuu: "Hobuteraapia põhineb sellel, et hobuse liikumise rütm ühtib inimese liikumise rütmiga. Kõndiva hobuse seljas oleval liikumispuudega lapsel paneb hobuse rütm jäsemed liikuma, korrigeerides nii liikumispuuet.

Loomulikult peab olema hobune, kellega puudega laps ratsutab, rahuliku loomuga, liikuva seljaga. Osad hobused meie tallis ongi selleks spetsiaalselt koolitatud."

Ei maksa vist lisada, kui palju annab lapse vaimsele tervisele juurde teadmine, et ta saab hakkama suure tugeva loomaga, julgeb ratsutada, hoolitseb tema eest.

"Meil ei käi ainult liikumispuudega lapsi, on ka vaimsete häiretega, sotsiaalselt ebaküpseid lapsi," räägib Kukrumäe talu perenaine.

Kokku käib aastaringselt ratsatalus 60 puudega last. Lisaks koduvalla lastele käivad siin puudega noored ka naabervaldadest, Tallinnast ja isegi Haapsalust. Tavaliselt toimuvad ravitreeningud kaks korda nädalas. Teraapia hulka kuulub ka ravivõimlemine hobuse seljas.

"Ratsutamisteraapia ongi hea selle pärast, et erinevate tegevuste abil saab paljudele puuetele leevendust," kinnitab Marit Künnapuu.

Partnerid abistavad

Mis leevendust tulid aga põhjanaabrite esindajad meilt saama? Tavaliselt on ikka vastupidi - meie läheme oma hädaga sinna.

"Meie sõpruspiirkonnas Soomes hobuteraapiaga seni veel ei tegelda. Tuldigi uurima, mida meilt õppida saab. Millised peavad olema hobused, mis haridusega treenerid, kui suur on nõudlus sellise raviviisi järele, kuidas toimub rahastamine. See ongi Leader-programmi üks põhimõtteid - kui endal pole või ise ei tea, küsi oma partnerilt," kõneleb Nelja Valla Kogu juhatuse liige Deiv Rahumägi.

Enamikele soomlaste küsimustele teadis ratsatalu perenaine Marit Künnapuu kohe vastust - Harku vallas korvab osa hipoteraapia kulusid koduvald, nõudmineselle raviviisi järele on aga tunduvalt suurem, kui Kukrumäe talu seda pakkuda suudab.

Mis sellest, et ollakse suurim hoburavi pakkuv ettevõte Eestis.

Lisaks hipoteraapiale uurisid põhjanaabrid ka militaarturismi võimalusi Peeter Suure merekindluses Väänas ja käisid Saue vallas asuvas ökomajade tehases.