Külaaktiiv unistab suurelt: Tuula seltsimajast saab vabariigi ägedaim
Olukorras, kus pea iga päev kuuleme lugusid, et n-ö keskuste tagamaad vaikselt hääbuvad, tundub Tuula vägagi elus. Poodi ei ole siingi. Ega postkontorit ja ka küla läbivaid bussiliine napib.
Aga inimesed on ja neil on ideid ja hakkamist. Ühine unistus liidab. Kujutluspilt sellest, kuidas aastate pärast on praegu aprillipäikese käes soojust õhkavate maakiviseinte taga tegemist ja elevust täis seltsimaja.
Need halli-pruunivärvi maakividest laotud seinad on siis püsti püsinud üle saja aasta. Tõsi, viimased aastad on omaaegse mõisalauda väärikas maja seisnud üsna ahtrana. Hea, et paigatud eterniitkatuski peal oli, hoidis suurema lagunemise ära.
Külarahvas käis aastaid mööda ja unistas_- koht on ju ideaalne seltsimajaks. Senised kokkusaamised on toimunud vanund kontoriruumides ja vajadus keskuse järele on olnud õhus palju aastaid.
Kümnendik unistusest täitumas
Kolm-neli aastat tagasi hakatigi otsast, tellitud sai kavandatava seltsimaja projekt. Esialgu siis paberil. Projektijoonised kirjeldavad ca_363-ruutmeetrist kompleksi, millest viiendiku võtab enda alla suur esindussaal, kuhu sobib pidama nii jõulu- kui pulmapidu. Teises maja otsas saun, külgnemas õdusa kaminasaali ja õue ulatuva terrassiga, mis omakorda tiigini ulatub. Korralik köök ja käsitöötuba.
Ja loomulikult lastetuba. Tuulas tegutseva seltsi Tuula tutulus toetajaliige Eve Riga on veendunud, et küla hoiavad elusana tõesti lapsed. Ja kui kooli viib külast buss, siis kohapealsete huviringidega on lood palju nutusemad. „Unistus on, et ühel päeval möllavad siin koos lapsed mitmetes huviringides või teevad sporti, vanem generatsioon koob telgedel tekki või varrastel sukka, mõni päev on kaminasaalis seminar või gurmeeõhtusöök ja teisel hetkel suures saalis küla jõulupidu," tõmbab Eve Riga plaanidelt katte.
Täna on sellest unistusest no nii kümnendik täitumisfaasis. Leader projekti eurorahadega tõmmati eelmisel suvel hoone pealt eterniit ja uus katus hoiab sisemuse kuiva. Kohe-kohe saavad ette esimesed 6 uut akent, välja on ehitatud liigendavad vaheseinad ja kogu katusealune karkass. Juuliks planeeritakse esindussaali suvine kasutuselevõtt.
Valmimistähtaega ei ole
„Ega ma ei oska tõesti öelda, millal see seltsimaja kogu ilus lõplikult valmis peaks saama," tõdeb Eve.
Lootus on uue perioodi eurorahadel, koduomavalitsuse toetusel, aga ka kiiksuga sponsorlusplaanidel. Nii näiteks käib naine välja idee, et soovi korral saaks külaelanik või muidu asjale kaasa elav inimene soetada seltsimajja omanimelise akna, ukse, lambi või mõne mööblitüki.
Eve lubab, et plaanid igal juhul pooleli ei jää, sest tal on tekkinud lausa sportlik huvi, kas ja kuidas oleks võimalik maaelule anda selline sisu ja väärtus, et inimesed tõesti tahaksid maal elada. „Mina loodan, et selle seltsimajaga saame lahendada paljud need seni täitmata vajadused ära," on naine optimistlik.
Tegelikult ulatub Eve mure juba aega, mil seltsimaja valmis on. Ta on kindel, et investeerimisrahasid on isegi lihtsam leida kui igakuised vahendeid maja ülalpidamiseks.
Aga ka selles osas on rõõmustavaid tendentse. Juba täna, kui majast on valmimas vaid osa, genereerivad inimesed ideid ja küsimusi: ei tea, kas siin saaks hakata pulmapidusid korraldama ja teenindama? Üks planeeriks kangastelgede tuba, teine lastehoidu, kolmas oma peiepidu.
Selge on aga see, et esimene maamärk, et hoone on elule tõusmas, pannakse maha 1._ juulil. Siis avatakse n-ö esindussaal, milles selleks hetkeks juba sooja aja üritusi korraldada saab. Sümboolselt samal päeval jõuab tulevase maja juurde ka lauluja tantsupeo tule teekond. Kõlab kenasti kokku_- kõige kiuste hoitakse siin, Eestis, traditsioone ja usutakse, et koosolemises on jõud. Kehtib nii energiale, mis vahutab laulukaare all, kui sellele, mis hakkab ühel päeval kindlasti liikuma Tuula seltsimaja õdusates ruumides.
