Külade suvetuur tutvustas parimat meie külades
Kahel laupäeval südasuvisel juulikuul sõitis OÜ Adraku Transpordi väikebuss mööda valla külasid. Kes aga soovis, võis täiesti tasuta kõigest osa saada. Avinurmes elav aktiivne naine Kaarin Roost tuuritas mõlemal päeval ja ta oligi ainuke, kes kogus oma "reispassile" kõikvõimalikud 10 kleepsu. (Igast külast oli võimalik saada kogumiskaardile kleeps ja kõigi kleepsude omanik sai toreda auhinna. Toim.)
Laekannus on külavanemaks Merje Roosvalt. Selles ametis on ta alles lühikest aega, rohkem tuntakse teda kui lasteaia tubli kasvatajatädi. Heameel on teada, et nüüdsest on elu ja majapidamine Teistera talus tõusuteel. Kaarin pani tähele, et pererahvas oli muretsenud 14 mesilastaru. Merjega koos tegeles tuurirahvaga Raili Läänemets.
Adrakus oli külavanem Krista Pedak rahva oma koduõuele kutsunud. Siin avati suvekohvik. Oli meeldiv seltskond, mõnusad külajutud ja hea muusika.
Kõrvemetsas peeti küla kokkutulekut. Manalateele läinud Valve Kukk oli endast ilusa jälje jätnud - Küla kroonika. Sellest raamatust oli hea katkendeid ette lugeda
ja samas on tark tegu kaasaegsed lood (siin ja praegu) säilitada järeltulijatele lugemiseks. Kuni su küla veel elab - elad sina ka.. Nõnda tunneme meie, oma kodukülade patrioodid.
Ulvil pole külavanemat valitud, seal tegutsevad maanaised oma seltsis ja nn külanõukogus. Ulvi laululaval esines Avinurme Suveteater oma viimase etendusega "Wirr Warr". Lavastas Malle Pärn. Simmani muusikat tegi Feliksband.
Kahenädalase vahega toimetati teine tuuripäev. Kahjuks oli just samal päeval meie kandi rahvale muidki meelelahutusi: Avatud külaväravad Oonurmes (seal esinesid Avinurme naiskoor ja meeskoor ning puhkpilliorkester), külalaat Veneveres, linnapäev Mustvees jms.
Mitmel pool käis heinatöö või muu hädavajalik tegevus. Sel korral oli Adraku väikebussi esimene pikem peatus Sälliksaares, Jürimaa talus.
Väga positiivselt mõjus, et meie väikses seltskonnas olid kahe pere noored oma lastega. Õues ja karjamaal oli uudistamist palju: lambad, kanad ja tibud, hiiglasuur tomatite kasvuhoone, tõeline koduvalvur koer Kreem omaette jooksuaias.
Külavanem Aigi Tammik jagas lastele joonistamislehed ja pliiatsid välja, noored lapsevanemad pidid meigi, õigemini näo pähe tegema uutele "kogukonna liikmetele" - Naabri Valvele ja Kellamees Jussile. (vt pilti esikaanel)
Jürimaa perenaine Marge kostitas meid tomatite ja omatehtud küpsetistega. Aigi oli tublisti kodutööd teinud ja arhiividest mõnusat lugemist kaasa toonud. Saime selgitusi sõnadele omaaegsest talukultuurist ja asjaajamisest. Kõigile jäi mälestuseks infovoldik Sälliksaare ja Kõrve külade ajaloost. Aitäh, Aigi! Sinu külad on nüüdsest nn. pildil, nähtaval. Ajagraafik kiirustas aga takka. Sõitsime Kõrve külla.
Vaevalt jõudsime Varulite Metsavahi talu heakorda imetleda ja kiita, kui Taevaisa luugid lahti päästis ja meid tuppa kupatas. Siin läks lahti tõsiseks laastutööks.
Parajalt niisked haavalaastud, joonlaud, pesunäpid ja kruvikeeraja olid valmis. Kui punutava eseme põhi paigas, tuli korvi külgede üleslautimine, ikka üks laast alt, teine pealt, kuni servaliistude kinnitamiseni. Siis veel sang peale, servad siluda, anda lõppviimistlus -ja valmis ta oligi - marja või sibulakorv või leivaalus...Vaatasime kella, Elle-Vaike luges Virve Osila luuletuse Õnnest, kes käib paljajalu...ja läinud me olimegi, kaasas perenaise pakutud maitsvate muffinite retsept.
Vadil on muinsuskaitse eeskirjade järgi renoveeritud vana külakool. Siin on kõik vajalik külaliste vastuvõtuks, suurte laagrite korraldamiseks, telkimiseks, söögitegemiseks, ujumiseks jne. Aeg - ajalt töötab koguni külarestoran. 2012. a külade suvetuuri raames viidi Vadil läbi mitu koolitundi. Koduloos rääkis Aire Jago, kuidas kulgesid nende kodukandi tööd ja tegemised, et nõnda tore kultuuritempel tegutsema saadi. Aritmeetika tunnis kirjutasime päris vanaaegsete sulgede ja tindiga. Plekke ei tohtinud teha. Teemaks olid omaaegsed mõõtühikud. Jalg ja toll -neid me teadsime, aga kui pikk on arssin või palju mahutab toop...Õpetaja rollis oli Alli Kaarama - ametilt pedagoog.
Loodusõpetusest Dagmar Saarevälja juhtimisel jäi "õpilastele" mälestuseks palju loomade postkaarte, kalendreid jms. Dagmari pikaaegne töökoht oli velskriamet Tallinna Loomaaias.
Loomulikult olid tunniplaanis ka kehakultuur ja käeline tegevus. Kes viitsis, ajas jalkat taga.
Kuivkompositsiooni võis iga soovija valmis nokitseda. Peagi kuulutas koolikell söögipausi. Nõnda kollast kringlit, kui siinsed pagarid (Aire ja Kaja) oskavad teha, polnud ma varem saanud. Aitäh, hea oli.
Tuuritajad jõudsid Maetsma külaplatsile. Juba kiirustasid Aime Roone, Urve Karu ja Meida Lainela meid vastu võtma. Saime rinda laastulille sõnaga MAETSMA. Ei puudunud omad küpsetised ega joogipoolis. See meeldis
rahvale väga, et meid viidi puunõude valmistamise firmasse. Neeme Habakuk - OÜ PUUNÕU tegevjuht rääkis, kuidas endisest kolhoosi loomafarmist on saanud Eesti ainulaadne tünnivabrik. Mul oli uhke tunne Neemet kuulates - olin tema klassijuhataja olnud. Mehel on seljataga nõukaaegne Afganistani sõjavägi, autoteeninduse plekksepaamet ja omal käel tünnimeistriks saamine. Avinurmest saab tünnisaunu ja igasuguseid puunõusid tellida. Ja kui tarvis, sõidutatakse tünnisaun kohale renditasu eest.
Päev hakkas õhtusse veerema. Ainult üks küla oligi veel jäänud. Ei olnud sugugi kindel, et me sinna jõuame. Juba mõnda aega käib Kiissa teedel killustiku vedu. RMK on ette võtnud suure asja. Esmalt laotatakse mingi kangas maha, seejärel koormate viisi vägagi jämedat killustikku (peaaegu et munakaid). Mis saab edasi, eks aeg näitab. Praegu on Kiissa külas ametlikult üksainus inimene sisse kirjutatud. See on Janno Sass.
Ta kavatseb Lustipargi rajada. Harjumaal olla selline talu temal juba tehtud ja kuus küla on ta ellu äratanud. Läks aega, mis läks, aga Kiissasse me jõudsime ja Korolite Vanatoa talu maadel lõpusöömad-joomad toimusid. Ei puudunud ka ühemehe Feliksband. Mati ja Taive oma perega on siin esivanemate kodus hulka palju heakorratöid teinud ja ehitanud. Külalistele pakuti kuuma suitsusauna, jahutavat tiiki, head hernesuppi, koduõlut ja muud head ja paremat. Projektijuht Pedak tunnustas bussijuhte Arnold Kollit ja Aivar Pakkast, 10 kleepsu kogujat Kaarinit, 8 kleepsu saanud Mailit ja Koroleid.
Tänutäheks kingiti valgust ja soojust tõotav, eriline puupakk-latern. Ilusad olid need kaks suvetuuri päeva. Paikapidav on ütlemine : mida rohkem oled külas, seda vähem kulub kodus.
