Külaelanikud on mures: Taiksesse kavandatakse suurt lüpsifarmi

OÜ Estonia plaanib ehitada Taikse külla uue nüüdisaeg­setel tehnoloogiatel põhineva lüpsifarmi. Külaelanike arva­tes on aga nii praegune kui ka kavandatav kompleks eluma­jadele häirivalt lähedal.

Oktoobri keskpaigas sai vallavalitsus Mäeküla ja Taikse elanikelt kirja, milles mõistetak­se, et üks arenev ettevõte peab oma tegevust laiendama ja uusi tootmishooneid ehitama, aga üle kolmekümne inimese, kes on pöördumisele oma allkirja and­nud, soovivad, et ülisuuri loo­makasvatushooneid ei ehitataks tiheasustusega külale lähemale kui kaks kilomeetrit.

Türi Vallavalitsuse kesk­konnaspetsialisti Ott Vilusaare sõnul on algatatud keskkonna­mõjude hindamine Taikses ja Mäekülas. „Avalik arutelu kavandatava farmi teemal toi­mub Taikse Kultuurimajas 10. novembril kell 17. Siis saavad ka kõik osapooled oma arvamused välja öelda. Enne seda võib arva­mused saata vallavalitsusele, ka nendega arvestatakse seisukoha võtmisel," selgitab Vilusaar.

Vastu ollakse asukohale

Samas toonitab Vilusaar, et oma arvamuse võiksid öelda ka Metsaküla inimesed, sest ühe alternatiivina on just see märgitud uue farmi võimalikuks asukohaks.

Taikse elaniku Indrek Ammeri ütlust mööda pole kohalikel elanikel midagi selle vastu, et üks põllumajanduset­tevõte areneb ja laieneb. Vastu ollakse sellele, et uus kompleks on kavandatud tiheasustusega piirkonda.

„Juba vana farmiga on Taikses olnud piisavalt problee­me. Keskkonnainspektsioon on ise kohapeal käinud ja juhtinud tähelepanu mitmele probleemi­le, siiani neile aga lahendust pole leitud," räägib Ammer.

Ammeri sõnul võib uus farm tuua lisaks küll mõned tööko­had, kuid kas see korvab suur­tootmise miinused? „Suureneb ju loomade hulk, uus kompleks on kavandatud ju kuni 2700 loomale. See tähendab suure­mat sõnnikuhulka ja suuremat tehnika liikumist, teed saavad suurema koormuse ning tõuseb müratase. Ning need inimesed, kes on võtnud pangalaenu oma elumaja korrastamiseks, nende kinnisvara hind võib ju hoopiski langeda, kes ikka nii väga suur­tootmise külje all elada ihkab," arutleb Ammer.

Jaanus Marrandi, OÜ Es­tonia nõukogu esimehe sõnul on uue farmi asukohaks valitud OÜ Estoniale kuuluvad kinnis­tud vahetult vana farmi kõrval. „Ühtlasi on teises etapis plaanis ka rekonstrueerida kunagised suurfarmi hooned noorlooma­farmiks. Teeäärne päris vana farmihoone lammutatakse," lisab ta.

„Uue farmi planeerimine ja selle ehitamine on keerukas protsess, mis hõlmab endas nii keskkonnamõjude hindamist kui ka mitmeid logistilisi küsimusi. Kuna OÜ Estonia ettevõtete grupil on see juba kolmanda kaasaegse farmi kavandamine, siis on meil olemas hea kogemus ja see lubab loota, et uus saab ka parim."

Lisanduks töökohti

Marrandi arvates on väga oluline, et koos uute tehnoloo­giatega paraneks ka tootmise mõju ümbritsevale keskkonnale. „Praegune olukord Taikse farmi­de ümbruses ja ka söötade hoid­misel ei rahulda meid kuidagi. Loomulikult ehitatakse koos lüpsifarmiga tänapäeva nõuetele vastavad läga- ja silohoidlad.

Uue farmi asukoha valikul on väga oluline ka asjaolu, et samas kohas on aastakümneid lüpsi­farm asunud ja lähedal on olemas kvalifitseeritud tööjõudu. Uues kompleksis saab olema esialgsete arvestuste kohaselt kuni 20 töö­kohta," selgitab Marrandi.

„Farmi asukoha jaoks on tähtis suure maantee lähedus, sest sealtkaudu hakatakse iga päev vedama 30 tonni piima. Lisaks viiakse kogu farmides tekkiv läga ümbertöötlemiseks Oisu biogaasijaama ning sellest toodetakse sooja ja elektrit. Seetõttu jõuab kohapealsetesse lägahoidlatesse juba töödeldud kraam, mille põllulelaotamisel ja vedamisel ei tohiks haisu tekki­da," lisab ta.
____________________________

KOMMENTAARID

JAANUS MARRANDI
OÜ Estonia nõukogu esimees

Sellised investeeringud, mille kogumaht ulatub üle 4 miljoni euro, ei ole ühe ettevõtte jaoks kunagi lihtsalt emotsionaalsed küsimused, et kas meeldib või ei meeldi. Neid saab teha üksnes põhjalikult kõiki asjaolusid kaa­ludes ja seadusi järgides. Loo­dame aga kindlalt ka kohalike inimeste kaalutlevale talupoja­vaimule.

Eelmise põlvkonna tööga ra­jati Taikse külla loomakasvatus­hooned, mis andsid kohalikele inimestele elatist aastakümneid. Nüüd, kui nende hoonete aeg on ümber saanud, tuleb uuel põlvkonnal kõiki tänapäevaseid põhimõtteid-tehnoloogiaid järgides ehitada uus farm. Elu peab edasi minema ja piirkon­nas on selleks olemas nii töökaid inimesi kui ka head põllumaad. Ja seniseid kogemusi arvestades ei näe ka põhjuseid, kuidas põllumajandusega mitteseotud inimeste elukvaliteet külas hal­veneks.

INDREK AMMER
Taikse elanik

Inimlikust seisukohast peaks igaüks aru saama, et need tohutu suured laudakompleksid ei pea asetsema meie kodude vahetus läheduses. Siiralt loodan, et Türi vald, kes on olnud Eesti Vaba­riigis nii mitmelgi rindel eestve­daja rollis, loob pretsedendi, kus arvetatakse vallakodanike soovi­dega ning suunatakse eraettevõte ja äriühing oma tootmist arenda­ma sobilikuma koha peale, kui seda on tiheasustusega külad.

Osaühingu juhtide arvates on Taikse muidugi ideaalne piirkond lautade ehituseks - kõik hästi lihtsalt ja odavalt käe-jala juures olemas. Kuid mis hinnaga ja kel­le arvelt? Ei saa võrrelda maaelu praegu ja 25 aastat tagasi.

Tänapäeval tuleb pöörata ülisuurt tähelepanu keskkonnale ning seal elavale inimesele. Töö­kohti tuleb ehk külla juurde, kuid ei juhtu ka suurt katastroo­fi, kui need inimesed käivad tööl kaugemal, nagu seda teeb meist endist enamik.