Külast, kogukonnast ja otsustest
Viimastel aastatel on järjest enam võimust võtmas kutsumus maale elama tulla ning neid mõtteid on saanud ka nii palju kui võimalik realiseerida. Kui nüüd mõelda, mis on meie vallas olemas selleks, et siia tulla siis loetleksin üles mõned olulisemad punktid: ka kaugemal hinnatud haridust pakkuv Koigi Põhikool, kui mõelda või meie kooli tublidele õpilastele, kes nimetatud maakoolide edukaimateks; lasteaed, kaasaegne võimla ning spordi- ja mänguväljak. Loomulikult ilus looduskeskkond ja toredad inimesed.
Prandi küla on viimastel aastatel näinud meeletut arengut ning selle taga on lisaks külakogukonnale ka väga asjalik eestvedaja Õnne Põllumets (tegelikult, kelle pealekäimisel paljud asjad reaalselt ka juhtuvad). Küla on oma jõududega korrastanud Prandi allikajärve äärse võsastunud (võiks isegi öelda metsistunud) ala. Valla toetusel ja PRIA kaasabil on kerkinud külamaja, mis peaks kõigi lootuste kohaselt lõplikult valmima juba järgmisel aastal.
Ometi on meie külakogukonda mõneti püütud lõhestada uue Tallinn-Tartu maantee trassi asukohavalikuga. Ma olen kindel, et ükski tee ei suuda lõhkuda küla, kui inimesed, kes sellest külast hoolivad, teevad seda tõeliselt. Tänagi on Prandi küla jagatud maantee poolt ja need inimesed, kes elavad nö teiselpool maanteed ei ole vähem külaga seotud, kui need, kes elavad allikate ääres.
Volikogus olles peab otsuseid tehes kaaluma kõigi inimeste huve. Seega ei pea ma võimalikuks teha otsuseid enda huvidest lähtuvalt, vaid pean arvesse võtma üldist huvi ja rohkem kasu ning vähem kahju tegevaid asjaolusid. Seetõttu hääletasin asjaolusid arvestades trassi asukohavalikul ka enda jaoks ebasoodsa variandi poolt, sest nihkub ju maantee ka minu kodule lähemale. Hea ja mugav oleks olnud teha otsus ja jääda jäigalt seisukohale, et toetan vaid sellist lahendust, kus maantee läheb idapoole olemasolevat trassi ehk siis lennuvälja poole. Samas hoolimata, et sellisel juhul jääb müra ja vibratsiooni kätte kannatama rohkem inimesi ning mõne kodu tagaaeda tuleb mitmetasandiline ristmik. Lõpuks, kui maavanem otsustab trassi asukoha valiku siis sõltumata sellest, kus see kulgema hakkab, peab maanteest tulenevate negatiivsete mõjude vähendamine saama sisse kirjutatud kõigisse planeeringutesse ja projektidesse ning lõpuks sellised rajatised ka ehitatud.
Ma näen, et maapiirkondade kõige suurem mure esiteks on hästi tasustatud töökohtade puudus. Teiseks probleemiks, mis esimesega seotud on kvalifitseeritud tööjõu puudumine. Ehk siis omamoodi nõiaring. Isegi kui mõni ettevõtlikum inimene tahaks siin midagi toota siis pole tal kohe võtta kvalifitseeritud tööjõudu. Omavalitsusel on siin raske midagi suurt ära teha. Midagi siiski on ning see on investeeringud infrastruktuuri. Selles suhtes on Koigi vald ka õigel teel, järgmisel aastal algab näiteks veemajandusprojekt, mille raames investeeritakse koos Euroopa Liiduga Koigi ja Päinurme külade veemajandusse üle 20 miljoni krooni. Väga oluline on koostöös riigiga tagada ka teede ning tänavate korrastamine. Kui on olemas korralik infrastruktuur siis on ka suurem tõenäosus saada häid töökohti.
