Ometi leidis projekt kohalike seas ka vastasseisu. Muretseti maha võetavate puude ja kogu mõisamiljöö rikkumise pärast. „Ma usun, et kui inimesed linnast teatrisse tulevad, ei otsi nad mitte niivõrd mugavat parkimist, kui loodust. See jõeäärne oli kõige maalilisem koht siin. Nüüd tuleb nagu supermarketi esine - must asfalt, valged triibud peal," on külaelanik Katrin Tibar nukker.

Õispuu leiab, et kui parkla kõrvale rajatud haljasala valmis saab, asenduspuud istutatud, lilled õitsema läinud, saab pilt kena. „Maha võtsime jah 6-7 puud, aga neist pooled olid dendroloogi hinnangul nagunii surnud. Ja nüüd paistab mõis ka maantee peale kätte, muidu ei pannud seda keegi tähele," arvab külavanem.

Õispuu, kes on viimased 13 aastat külavanema rolli kandnud (viimati valiti mees uuesti ametisse kuu aega tagasi) teab, et alati on selliste projektide juures inimesi, kes asjale vastu on ja kellele ei meeldi. Ta peab tendentslikuks seda, et kui külas midagi tehakse - olgu need talgud, külaseltsi koosolekud või teiste ürituste korraldamised, siis on alati aktiivne üks ja sama seltskond. Ülejäänud inimesed ei leia millegipärast aega. „Ei oleks olnud ju mõeldav iga 400 külaelanikuga telefoni teel asju kooskõlastada. Ja lõpuks on ikka nii, et kellelegi ei meeldi, aga näiteks selle projekti puhul oli küll positiivselt meelestatud elanikke rohkem. Midagi ei ole teha, elu tuleb edasi arendada. Nüüd on meil olemas mänguväljak, spordiplats ja parkla, edasi tuleb mõisamaja renoveerimiseks võimalusi otsima hakata," resümeerib Õispuu.