Kullamaa Rahvuspäev pühendub kodukandist pärit Euroopa ja Eesti lennundusajalugu teinud meestele
Müütiline Inglismaa kuningas Bladud, William Shakespeare kaudu kuulsaks kirjutatud kuningas Leari isa, sai surma omatehtud lennuaparaati katsetades. Eesti muinaskangelane Kalev oli ettevaatlikum mees ning valis oma õhusõiduks töökindlama vahendi - põhjakotka.
Vana- Vigala mõisaomaniku Berend Johann von Üexkülli tütre Helene ainus poeg, mitmekülgsete huvidega eesti kultuurilukku läinud tulevane kirjamees ja Ravila mõisnik Peter von Manteuffeli (1768 - 1842) esimesed lennukatsetused olid seotud linnutiibadega. Ta oli lasknud hulga hanesid ära tappa ja nende sulgedest endale tiivad valmistada. Nendega vehkides jooksnud ta alul mõisasaalis ringi. Kuna aga õhku ei suutnud tõusta, sidus ta endale köie ümber ja käskis toapoisil end pööninguaknast välja riputada. Pärast mitmeid tugevaid tiivalööke, läinud krahvil silme eest mustaks ning ta arvanud end pilvedesse jõudnud olevat. Seepeale palunud ehmunud härra end pööningule tagasi tõmmata. Teise lennukatsetuse sooritas krahv juba omakonstrueeritud lennumasinaga. Kas ei jaksanud ta vajamineva kiirusega pedaale tallata või oli viga milleski muus, igatahes kukkus krahv masinaga mõisakatuselt alla.
Esimese õhust raskema, mootori jõul liikuva ja juhitava õhusõiduriista ehitaja nime üle vaieldakse tänaseni. Üks on aga selge, et kaks Kullamaa juurte ja päritoluga meest Aleksander Liwentaal ja Ulrich Brasche on oma ettevõtmistega läinud Euroopa ja Eestimaa lennunduse ajalukku.
Esimese eesti päritoluga lennukiehitaja loorberid peaks osaliselt kuuluma Aleksander Liwentaalile, kes sooritas Inglismaal 1898.a. omaehitatud lennukiga 80 meetrise õhulennu. Aleksander sündis 3. jaanuaril 1868.a. Lausanneis, Sveitsis. Tema isa Johann Liwentaali sünnikodu on aga Kullamaa kihelkonnas Teenuse mõisaaedniku Karl ja Wiio Liwentaalide peres. Aleksandri prantslannast ema Jaenne Henriette Caroline oli 1857. aastani Liivi mõisas koduõpetajaks. Johann ja Jaenne abiellusid Lausannis ning nende peres kasvas peale tulevase lennumasinate ehitaja Aleksandri veel kolm last.
Aleksander Liwentaal õppis Sveitsi Kõrgemas Reaalkoolis ja Pariisi Kunsti - ja Tööstuskoolis. Tema kireks said lennumasinad. Nende konstrueerimisele, ehitamisele ja katsetamisele pühendas ta kogu oma elu ja kapitali. See mees elab 12 riigis ja tegeles lennunduse ja sõjaväekrüptoloogiaga (salakirjadega tegelev teadus). Teda peetakse üheks Sveitsi lennunduse rajajaks. 1918. aastast kuni surmani 1940 elas ta Kanadas.
25. novembril 1909 sünnib Kullamaa pastoraadis kirikuõpetaja Arvid Leopold Brasche perekonnas viienda lapsena tulevane lendur ja lennumasinate ehitaja Ulrich Brasche. Ulrichi vana- vanaisa Johann Heinrih Brasche oli Paide linna esimene apteeker ja vana- vanaema Auguste Helene Haapsalu linnapea tütar. Nende pojapojast Oskarist sai samuti Paide apteeker ja linnapea ning praeguse Järvamaa Muuseumi asutaja.
Ulrich Brasche õppis Tallinna Toomkoolis, oli tubli sportlane ja tehnikahuviline. Viljandi Lennuühingu stipendiaadina studeeris ta Saksamaal Rosittenis lennukoolis ja sooritas eksamilennud Tallinna Õhuasjanduse Ühingu eralennukursustel.
Seejärel juhendas Viljandis Heinz von Ungern- Sternbergile kuuluvas töökojas esimese Eestis valmistatud purilennuki ehitamist. Kõigil lennuki katsetel juhtis ta lennukit ise. Ta oli üks esimesi eralennuki omanikke Eestis. Vanema põlvkonna kullamaalaste mälestustes mainitakse Ulrichi lõbulende soovijatele ja lennuki maandumisi nn „Siia Antoni põllule" (Nimetatud alal „kõrguvad" praegu Kullamaa kolhoosiaegsed lõpetamata ehitised). Olles Vabadussõjalaste (rahvapäraselt vapside) liikumise pooldaja, viibis Ulrich vangistuses ja peale vabanemist lahkus Eestist. Lõpetas Saksamaal Lufthansa lennukooli ja sai õiguse lennata kõigi Luftwaffes kasutuses olevate lennukitega. II Maailmasõja ajal vedas Junkersiga haavatuid. Aumärke kandev lendur lahkus Euroopast ja asus elama Tšiilisse, kus monteeris kirikutesse elektrioreleid ja ehitas täielikult automatiseeritud kanala.
On ehk huvitav teada, et Ulrich Brasche äi, Tarvastu mõisaomanik Karl von Mensenkampff kinkis 1930.a. Viljandi linnale kuulsa rippsilla, mis 1879. aastast asus algselt Tarvastu vallikraavil, kergendades juurdepääsu linnuse varemetes asuvale perekonnakabelile. Ulrich Brasche suri 1. detsembril 1984 Tšiilis ja on maetud Santiago de Chile kalmistule.
Kullamaa Rahvuspäeval, mis toimub 8. oktoobril 2011 meenutame kahe kange mehe tegusid, avame nende auks mälestusmärgi ning kuulame meestele väärilist muusikat. Ehk õnnestub mõnda lennumasinatki Kullamaa kohal lendamas näha.
