Kullamaal on hindamatu tähtsus eesti kirjakeelele
Kullamaa kihelkond ulatub ka Märjamaa valla praegustesse piiridesse (Sooniste, Maidla, Laukna, Sipa, Luiste,Teenuse piirkond). Tänavu saab tähistada 650 aasta möödumist Kullamaa Püha Johannese koguduse esmamainimisest kirjasõnas.
Selle suure tähtpäeva puhul vaatleme lähemalt Kullamaa kihelkonna ja koguduse kujunemist läbi aegade. Kullamaa kirjutatud ajalugu võib hakata kaudselt jälgima juba 13. sajandi algusest.
1226. a moodustas paavstilegaat Guillielmus (Modena Wilhelm)vaenutsevate ristisõdijate eraldamiseks paavstiriigi, mille läänepoolne pealinn oli Kullamaal ,kus resideeris magisterJohannes.
Huvitav on märkida, et juba varem, Neljandal Lateraani kirikukogul aastal 1215, oli Liivimaa pühendatud Neitsi Maarjale ja nimetatud Maarjamaaks. Seega saame tuleval aastal pühitseda Maarjamaa 800. aastapäeva.1228. a moodustatakse Saare-Lääne piiskopkond piiskop Gottfriedi asukohaga Lihulas. Kullamaal resideeris tema asetäitja stifti foogt Johannes de Lode. Ajaloolase Mati Mandeli arvates oli Lodede esimene residents Kullamaa kiriku ja vana pastoraadi vahelisel kõrgendikul. Seega on tõenäoline, et kogudust hakati juba siis looma, ka mingi pühakoda, võib-olla puust, pidi olemas olema.
On teada, et 1234. a (seega770 aastat tagasi) vallutasid ordurüütlid Kullamaa linnuse(Castrum de Goldenbeke).1236. aastast on säilinud ürik, kus paavst teeb oma legaadi Guillielmuse (Modena Wilhelmi)kaudu ordule korralduse anda paavstiriigile tagasi teiste kindlustatud kohtade hulgas ka Castrum Goldenbore.
Kullamaa koguduse kirjalikku mainimist tuli veel oodata. Alles 1364. aastast on teada Theodericus Vrede määramine Kullamaa Püha Johannese kirikujuurde preestriks. Vastavasisuline paavsti bulla asub Vatikani arhiivis.
Seoses Kullamaa kogudusega ei saa mainimata jätta neid koguduse õpetajaid, kelle tegevus on olnud pöördelise või alust paneva tähtsusega kogu Eesti kultuuriloos.1524–1528 teenis kogudust Johannes Lelow, kes alustas kihelkonna vakuraamatut (Kullamaa käsikiri). Selle lõpus on kolme palve — Pater noster, AveMaria ja Credo — esimesed eestikeelsed tõlked.
Enim tähtsustub Kullamaa eesti kirjakeele arengu seisukohalt. Heinrich Göseken (Kullamaal1641–1682) koostas esimese eesti keele grammatika koos 9000-sõnalise sõnastikuga. Käsi kirja jäi tema Uue Testamenditõlge.
Aastatel 1711–1747 oli Kullamaal õpetajaks pietismi üks tähtsamaid esindajaid Eestis Heinrich Gutsleff. Tema teeneks on piibli teviklik tõlkimine koos A. Th. Hellega, kusjuures H. Gutsleffoli peatoimetaja. Ta viis kihelkonnas sisse ka leeriõpetuse ning pani aluse pidevale kooli õppele. Selle tasemest räägib asjaolu, et Kullamaa kihelkonnakooli lõpetanuid võeti teistesse rahvakoolidesse hea meelega õpetajateks. Samal ajal (1715) ei olnud Harju ja Järvamaa visiteeritud kihelkondades ühtki kooli.1886–1902 aastatel oli Kullamaal õpetajaks Wilhelm Kentmann.T a oli tuntud kirjamees, andis aastatel 1896–1902 välja Ristirahva Pühapäevalehte. Ta oli ka Kullamaa Muusika Seltsi asutajaid ja tegevmuusik. 1918.aastal sai temast Eestimaa viimane kindralsuperintendent.
20. saj algusest kuni tänaseni on Kullamaa koguduse õpetajad olnud Arvid Brasche (1902–1931), Henn Unt (1932–1946),Martin Terasmaa (1949–1967),Armand Leimann (1967–1977),Ants Leedjärv (1977–2012) ja Lembit Tammsalu (2012–)6. septembril tähistamegi Kullamaal pidulikult seda olulist tähtpäeva Kullamaa ja ümbruskonna(ajalooliselt Kullamaa kihelkonna)rahva elus. Päev algab piduliku jumalateenistusega, millest loodame ka peapiiskopi osavõttu. Peale kohvipausi jätkub päev ajalookonverentsiga kultuurimajas. Ajaloodoktor Mati Mandel käsitleb Kullamaa kihelkonna, eriti selle keskuse, Kullamaa, Koluvere, Maidla piirkonna vanemat ajalugu.
Eesti Piibliseltsi peasekretär Jaan Bärenson toob kaasa piibliseltsi näituse piiblitest ja muust vaimulikust kirjandusest Eestis läbi aegade. Möödub ju tänavu 275 aastat esimese eestikeelse täispiibli ilmumisest. Samuti tutvustab ta piibli käsitsi ümberkirjutamist. Tallinna Ülikooli professor Liivi Aarma esitleb ja tutvustab trükivärsket, koguduse juubeliks tema koostatud kogumikku “Kullamaa kihelkonna ajaraamat”. Peale konverentsi toimub Kullamaa kirikus pidulik kontsert, kus peaesinejaks on Tallinna Meestelauluseltsi Türnpu meeskoor dirigentide Ene Kangroni ja Tõnu Kangroni juhatusel. Esitusele tulevad maailmanimega Kullamaa juurtega helilooja Rudolf Tobiase teosed “Eks teie tea” jt. Kaastegevad on Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri soolotrompetist Indrek Vau ja Niguliste kirik-kontsertsaali organistTiit Kiik.
Päev lõpeb õhtupalvusega ja küünalde süütamisega Kullamaa kirikusse ja kalmistule maetud koguduse õpetajate haudadel. Ootame külla ka sõpruskoguduse esindajaid Soomest. Teretulnud on kõik ajaloo- ja kultuurihuvilised!
