Kultuskivide lohud on ilmselt seotud maa rituaalse viljastamisega

Juulikuu Koduvallas oli üleskutse saata kultuurinõunik Kaija Velmetile sõnake või paar oma kodukoha põnevate paikade kohta. On tulnud teateid siit ja sealt, kuid ikkagi ootaks veel, sest meil on, mida ise vaadata ja teistelegi näidata. Eriti oodatud on kohtadega seotud legendid.Kõige rohkem näib meie vallas olevat lohu- ehk kultusekive.

Arheoloogiamälestisena on Saue valla lohukividest arvel tervelt 31. Aga kindlasti on neil kividel ka teisi lugusid jutustada, mida teab rääkida külarahvas, kuid mida ametlikest registritest lugeda ei saa. Kui teile endale ka tundub, et mõnda lugu teavad juba niikuinii kõik, siis kirjutage ikka.

Kindlasti on neid, kes veel ei tea. Kirjutage [e-mail] või helistage 6796 786 ja ma tulen ise kohale ning panen lood kirja.

Väikeselohuline kultusekivi ehk uuema aja nimetusega lohukivi on üks mõistatuslikumaid ja samas ka kõige arvukamaid muistiseid nii Eestis kui kogu Põhja-Euroopas.

Eeldatavasti toksisid meie eelkäijad kividesse lohkusid pronksi- või varasel rauaajal. Eestis on lohukive teada umbes 1800 ja Saue vallas on neist 31. Tegemist on kividega, mille peale on kunagi ammu inimesed toksinud väikesi lohke, mille läbimõõdud on 3-10 cm ja sügavus kuni 5 cm. Mõnikord on lohke kivil palju, nt Tallinna lähedal Assakus on ühel lohukivil üle 400 lohu, kuid tavaliselt on neid lohke vähem ja võib olla ka ainult üks või kaks lohku ühel kivil. Kuna selgelt on tegemist kunagi ammu inimeste poolt tehtud lohkudega, tekib küsimus, miks neid tehti.

Lohkude tähendust on püüdnud selgitada paljud teadlased ja asjaarmastajad, kuid üksmeelele pole jõutud. Üsna ühel meelel ollakse vaid selles, et ohverdamisega lohukivid seotud ei ole, kuna lohke on uuristatud ka kivide, sh Soomes kaljude püstistele pindadele. Aegade jooksul on neid peetud ohvrilohkudeks, piirimärkideks või seostatud viljakusmaagia, surnute kultuse, paleoastronoomia, tule tegemise või muistse metallurgiaga.

On arvatud, et lohkusid kasutati millegi loendamiseks, kuid suurem osa uurijad on siiski seda meelt, et lohukeste arv kivil on juhuslik. Ka ei tähista lohud ilmasuundi: enamasti ei anna vähesed lohud kivide ebatasastel pindadel sääraseks arvamuseks alust. Lohk ise polnud ka mingi püha objekt, sest uute augukeste uuristamisel on mõnikord varasemaid rikutud.

Teadlased on üksmeelel, et kivid on seotud muistse põllundusega ja see paneb küsima, mis on põllumehele kõige olulisem. Ilmselt on see põllu viljakus ja ju neil kividel mingisugust viljakusmaagilist rituaali läbi viidi. Raske öelda, mida täpselt mõeldi või tehti, aga ilmselt on olnud tegu maa rituaalse viljastamisega.

Allikad:
www.eestiloodus.ee;
register.muinas.ee;
maatundmine.estinst.ee
____________________________________________________________

Kultusekivid (lohukivid) Saue vallas:
1)     Aila küla, Ussivälja; arheoloogiamälestis nr 18974
2)     Aila küla, Vanaõue; arheoloogiamälestis nr 18975
3)     Alliku küla, Alliku Heina; arheoloogiamälestis nr 18945
4)     Alliku küla, Suurekivi 1; arheoloogiamälestis nr 18944
5)     Hüüru küla, Uuetoa 1; arheoloogiamälestis nr 18949
6)     Hüüru küla, Vanakubja; arheoloogiamälestis nr 18948
7)     Hüüru küla, Vanakubja; arheoloogiamälestis nr 18947
8)     Jõgisoo küla; arheoloogiamälestis nr 18953
9)     Jõgisoo küla, Kurvi; arheoloogiamälestis nr 18954
10)  Jõgisoo küla, Mihkle 1; arheoloogiamälestis nr 18952
11)  Kiia küla; arheoloogiamälestis nr 18960
12)  Kiia küla; arheoloogiamälestis nr 18959
13)  Kiia küla; arheoloogiamälestis nr 18956
14)  Kiia küla, Kalda 2; arheoloogiamälestis nr 18958
15)  Kiia küla, Uuevälja 1; arheoloogiamälestis nr 18961
16)  Kiia küla, Väravavahi; arheoloogiamälestis nr 18957
17)  Koppelmaa küla, Koppelmanni; arheoloogiamälestis nr 18962
18)  Koppelmaa küla, Vaale; arheoloogiamälestis nr 18963
19)  Pällu küla, Lipi 5; arheoloogiamälestis nr 18966
20)  Püha küla, Uuetoa; arheoloogiamälestis nr 18967
21)  Püha küla, Vainu; arheoloogiamälestis nr 18969
22)  Püha küla, Vainu; arheoloogiamälestis nr 18968
23)  Tuula küla, Liivamäe; arheoloogiamälestis nr 18971
24)  Tuula küla, Mäe; arheoloogiamälestis nr 18970
25)  Valingu küla, Kasepõllu; arheoloogiamälestis nr 18973
26)  Vanamõisa küla, Urmase; arheoloogiamälestis nr 18978
27)  Vanamõisa küla, Urmase; arheoloogiamälestis nr 18977
28)  Vatsla küla, Jaani; arheoloogiamälestis nr 18983
29)  Vatsla küla, Kiiu; arheoloogiamälestis nr 18985.
30)  Vatsla küla, Käsu 3; arheoloogiamälestis nr 18982
31)  Vatsla küla, Pillgo 11; arheoloogiamälestis nr 18984