Kultuurirahvas käis külas saamidel

Septembris toimus Koorijuhtide ja Muusikaõpetajate Harjumaa Ühenduse eestvedamisel 10 päeva kestev muusikaõpetajatele ja kultuurijuhtidele suunatud koolitus Soomes.

Harku vallast osales koolitusel valla kultuurispetsialist Mailis Kess ja Rannamõisa lasteaia muusikaõpetaja Elin Ots.

Kümne päeva jooksul külastasime muusika- ja üldhariduskoole ning kultuuriasutusi, kohtusime huvitavate inimestega, külastasime erinevate ajastute kirikuid ning proovisime lauldes nende akustikat, saime teada palju huvitavat saamide ajaloost, kultuurist ja haridussüsteemist, kuulasime sagaisme, joige, laule ja muusikat erinevatel instrumentidel, toimusid loengud ja sõpruskontserdid, matkasime tundras ja mägedes, kogesime ürgorgu keset kivivaringuid rajatud kõlakoja nõiduslikkust, käisime ametüstikaevanduses oma õnnekivi otsimas, silitasime põhjapõtru, kohtusime husky koertekasvatuses saja erakordselt rahumeelse ja inimsõbraliku neljajalgsega, kogesime virmaliste müstilisust ööpimeduses ning vaatasime maailma lõpust kaugustesse.

Muusika ja värvid

Akadeemilist koolitust läbisime mahus 22 tundi.

Külastasime kolme Soome muusikakooli, neist suurimas – Ida-Helsingi muusikakoolis – õpib üle 2000 õpilase, neist 1000 last pilliõppes ning teine 1000 mudilastele mõeldud muusikamängukoolis. Samuti annab kool põhikooli osas üldharidust.

Soomes kasutusel olev muusikaõpetuse metoodika Kodaly ehk Jo-Le-Mi metoodika põimitult värvidel põhineva Colourstrings metoodikaga sarnaneb mingil määral meie algkoolides kasutusel olevale häälikuõpetuse metoodikale. See on süsteem, kus igal helikõrgusel on oma värv ning noodivõtit esialgu üldse ei kasutata.

Abimaterjalideks on rikkaliku pildimaterjalidega värvilised töövihikud, mis aitavad alates I klassist lapsel orienteeruda rütmide ja meloodiate maailmas.

Palju kultuurielamusi

Värvide kasutamine nootide asemel aitab lastel orienteeruda helide vahelistes kõrguslikes suhetes ning loob kõlamudelid, parandab viisipidamist ja aitab intoneerimisel, arendab sisemist kuulmist ja noodi lugemise võimet ning abistab helistikes orienteerumist. Lihtsamalt öeldes tähendab see seda, et laps õpib ära meloodia värviliste helikõrguste ja rütmimärkide abil.

Saami rahvusmuuseumis “Siida” oli kirjeldatud põnevate väljapanekute, fotode ja skeemidega Saamimaa elanike sisserännet jääajal, nende rahvuse ajalugu, kultuuri ning saamide elurütmi looduses läbi kaheksa aastaaja. Muuseumi juurde kuuluvas vabaõhumuuseumis nägime saamide eluasemeid, kõikvõimalikke püüniseid ning palju huvitavaid ehitisi erinevatest ajastutest.

Külastasime ka Helsingi ooperimaja, mis jahmatas oma kolossaalsusega. Lisaks hoone kolmele maapealsele korrusele asus maa all veel viis korrust kõikvõimalike ateljeede, töökodade, ladude ja riietusruumidega.

Soome muusikapedagoog Soili Perkiö võttis meid vastu oma stuudios, kus on tuhandeid muusikariistu kogu maailmast, alustades väikestest kõristitest ja vilepillidest ning lõpetades Aafrika põlisrahvaste trummide ning pillidega, millel puuduvad eestikeelsed nimevasted.

Saime teada palju põnevat maailma rahvaste muusikast, laulsime nende laule ja saime proovida mängida kõikvõimalikel huvitavatel pillidel Soili enda juhendamisel.

Huvitavad kohtumised olid ka Soome endise rahvakooli õpetaja, kirjaniku ja šamaani Oiva Arvolaga tema müstilises “šamaaniriigis” ning saami “trummide ema”, Elli Maaret Helnderiga.

Suured tänud ringsõidu korraldajatele, KMHÜ-le ja Heli Sepale ning Harku vallavalitsusele toetuse eest!

_________________________________________________

Saamid

• Saamid on arvukaim põlisrahvas Põhja-Euroopas, asustades 1500-2000 km pikkust ja 150-400 km laiust maariba Põhja-Jäämere ääres Kesk-Skandinaaviast Koola poolsaare idarannikuni. Saamimaa jaotub nelja riigi – Norra, Rootsi, Soome ja Venemaa – vahel.

• Saamlasi arvatakse olevat kokku umbes 57 000. Pealinna Saamimaal ei ole. Soomes läheb nn saami piir läbi Vuotsa linna. Soome kunagine saami keskus oli Inari, tänapäeva suuremaks kaubanduskeskuseks on siiski 40 km kaugusel asuv Ivalo.

• Saamidel on kokku 6 kirjakeelt. 70% saamidest räägivad nn põhjasaami keelt. Tänaseks on nii Norras, Soomes kui ka Rootsis vastu võetud saami keele seadused, mis annavad laiemad võimalused saami keele kasutamiseks kooli- ja asjaajamiskeelena.

• Saami joig on üle maailma kuulus kui Euroopa vanim ja algupäraseim muusikavorm

• Lipu värvid on punane, roheline, kollane ja sinine, mis pärinevad nende rahvusrõivastelt. Rahvuslind on kuukkeli (laanenäär) ning rahvuspüha 6. veebruaril.