Tegin analüüsi kolme erineva korteri reaalsete tarbimiste ja elektriarvete põhjal. Tulemus oli enam kui üllatav ning toon need näited ka teieni. Võrdlustes on kasutatud Eesti Energia ja Elektrumi kui kahe suurima elektritootja hindu, mis on fikseeritud 2012. aasta detsembris ühel konkreetsel ajahetkel. Kõik summad on käibemaksuga ning sisaldavad kõiki energia-, võrgu- ja muid tasusid.

Esimene näide: 50 m2 korter, kolmeliikmeline pere, kahetariifne arvesti. Perekond kasutas Eesti Energia fikseeritud hindadega paketti, kulutas 2354 kWh ja maksis kümne kuu eest kokku 319,46 eurot. Börsipakett oleks läinud kallimaks ainult 0,65 eurot (0,2%). 

Teine näide: 50 m2 korter, üks elanik, kahetariifne arvesti. Elanik kasutas Eesti Energia fikseeritud hindadega paketti, kulutas 1792 kWh ja maksis kümne kuu eest kokku 241,92 eurot. Börsipakett oleks olnud odavam ainult 0,24 eurot (0,1%).

Kahe näite kokkuvõtteks võib öelda, et tegelikult ei olnud võrdlusperioodi kestel sisulist vahet, kas kasutada fikseeritud või börsihindadega paketti. 

Kolmas näide: 38 m2 korter, üks elanik, elektriküte õhksoojuspumbaga, kahetariifne arvesti, Elektrumi fi kseeritud hindadega pakett. Elektrumi hinnad olid Eesti Energia vastava paketiga võrreldes 9% odavamad, kuid lisandus kuutasu 2,10 €. Energiat tarbiti kokku 4494 kWh, sealhulgas kõige külmemal kuul 990 kWh.

Kümne kuu kogumaksumuseks tuli 593,46 eurot, mis on ainult 1,93 € (0,3%) odavam, võrreldes Eesti Energia võrdlushindadega. Märgatavat vahet seega pole. Kui aga teha võrdlus Eesti Energia börsipaketiga, siis läks Elektrumi kasutamine pisut kallimaks - 1,71 € (0,29%).

Kokkuvõtteks: ka siin ei olnud sisulist vahet, kas kasutada Elektrumi fix-, Eesti Energia fix- või Eesti Energia börsipaketti. Küll aga mõjus elektrituru avanemine selliselt, et 2012. a hindadega võrreldes lisandus arvele 101,47 eurot, mis teeb hinnatõusuks 20,6%. Protsentuaalselt sama kasv oli ka kahe esimese näite puhul.

Millist paketti valida?

Kui soovite kasutada fikseeritud hinnapaketti, siis nende võrdlemine on lihtne, tähelepanu tuleb kindlasti pöörata kuu- ja muudele lisatasudele, mis võivad näilise hinnavõidu ära nullida. Näiteks Elektrumi kütteklõpsu paketi korral peab tarbimine olema nii suur, et kataks lisanduva kuutasu ehk vähemalt 250 kWh igas kuus.

Kui aga soovite kasutada kahetariifset börsipaketti, siis siin on võrdlemine juba keerulisem. Marginaali ehk summa, mida energiamüüja teie käest kindlasti küsib, leiab pakkumistest kerge vaevaga üles, kuid te ei tea ette seda, milliseks kujuneb päeva- ning ööhinna „võimendustegur". Toon näiteks Eesti Energia kodulehelt pärineval infol tehtud graafiku. (Joonis 1)
Joonis 1

NPS - Nord Pool Spoti puhas börsihind (tavaliselt leiavad just need arvud kajastamist uudistes, kuid ei kehti tarbijale), ühetariifne - NPS börsihind, mis on läbi korrutatud tüüptarbimisgraafikuga ja millele on lisatud käibemaks, kehtib ühetariifse lepingu korral, päev ja öö - arvutatud samamoodi nagu ühetariifne hind, kuid päeva ja öö jaoks eraldi, lisatud käibemaks, kehtib kahetariifse lepingu korral.

Järgmisel graafikul on näidatud täpsemalt erinevust ühetariifse ning päeva ja öö börsihinna vahel, esitatud protsentidena. Graafi kult on näha, et kui ühetariifne börsihind on olnud kõrge, siis on päevatariif omakorda sellest märgatavalt kõrgemaks võimendunud, seda eriti juunis. Võimendusefekt tekib asjaolust, et tüüpkoormusgraafiku kordajad ja börsi tunnihinnad on päevasel ajal suuremad. (Joonis 2)
Joonis 2
Börsihinna pikemaajalise käitumise graafi k Eesti piirkonna jaoks on kättesaadav alates 2010. a aprillist. Punasega on märgitud avatud turu periood. Börsihind näib olevat tõusuteel. (Joonis 3) 
Joonis 3

Kokkuvõtteks

Ainult kolme näite põhjal ei saa päris õiget üldistust teha, kuid selleks, et saaksime rääkida tõeliselt avatud turust, peaksid elektrienergia müüjate pakkumiste hinnaerinevused olema vähemalt 10%, muidu me valime sisuliselt ainult seda, kes ja millise teenustasu eest meile elektrienergia arve väljastab.

Näiteks www.elektrihind. ee võrdlusportaalis tuli artikli kirjutamise päeval testpäringu hinnaerinevusteks 10,5%, mis on juba parem kui möödunud aastal. Paketi valimisel vaadake kindlasti hoolega kõiki tingimusi, näiteks kuutasusid. Üldist soovitust, kas kasutada fikseeritud või börsihindu, ei saa anda, sest kõik sõltub sellest, kuidas keegi elektrienergiat tarbib, kuid minu toodud kolm näidet võivad abiks olla.


Epiloog

Nädal aega hiljem saatis Eesti Energia kahes esimeses näites toodud korterite elanikele uued pakkumised, mille sisu oli üpris üllatav. Kui sel aastal kehtisid mõlema korteri jaoks ühesugused hinnad: päev - 6,34 senti/kWh, öö - 4,87 senti/kWh, siis järgmiseks 12-kuuliseks perioodiks tehti järgmised pakkumised:

  • perele, kelle kümne kuu tarbimine oli 2354 kWh: päev - 6,32 senti/kWh, öö - 5,22 senti/ kWh;

  • elanikule, kelle kümne kuu tarbimine oli 1792 kWh: päev - 6,49 senti/kWh, öö - 5,36 senti/kWh. Sealjuures olid teise pakkumise hinnad isegi kõrgemad, kui sellel päeval Eesti Energia kodulehelt leida võis. Järelepärimisele saadi vastuseks, et pakutavad hinnad sõltuvad keskmisest energiatarbimisest. Seega, mida rohkem energiat säästa, seda kõrgemaks kerkib hind. Tekib klassikaline nõiaring: käive väheneb -> tõstetakse hindu -> kliendid lahkuvad -> käive väheneb veelgi -> jne. Õnneks on sel aastal võimalik siiski valida soodsamaid pakkumisi.
Mis aga muret tekitab, on see, et võrgutasusid on kord juba tõstetud säästmisest johtuva energiatarbimise vähenemise põhjendusel. Eesti Energia ja Elektrilevi on küll eraldiseisvad ettevõtted, kuid Elektrilevi kuulub siiski Eesti Energia kontserni. Tahes-tahtmata tekib küsimus, kas võrgutasud võivad tõusta, kui Eesti Energia osakaal peaks energiamüügiturul tuntavalt vähenema? Eesti Energiast võetavad dividendid on sageli sobivaks vahendiks riigieelarve puudujääkide katmisel. Tahaks loota, et nii siiski ei juhtu.