OÜ Mõisaprojekt arhitekt Nele Rohtla sõnul on väärt asju teisel korrusel. "Saalis leidsin maalitud tahveldisi ning eriti just akende kõrvalt. Neid on ka kõrvalruumides," räägib Rohtla. Lisaks tuli seintelt välja kuni kuus kihti tapeete, millest vanimatel on iga paarsada aastat.

Esimesel korrusel asub suur võlvitud fuajee ning selle kõrval ruumid. Nendestki leiti väärtuslikku, kuid vähem kui teisel korrusel. "Kahjuks on kivimaja niiske. Vesi tungib fuajeesse ja seintesse. Tegin ettepaneku, et ehitataks kuivendus ning seda enne taastamistööde algust," kinnitab Rohtla.

Väljastpoolt näeb kirikumõis välja üsna räsitud ning luitunud. Kuid praeguse krohvi all on arhitekti sõnul alles esialgne söekrohv ning vanad fassaadikaunistused. Projekteerimistööd on lõppjärgus. Tööd võiks kevadel alata, kuid raha veel selleks ei ole. Vääna mõisas on uuringud pooleli.

Esimese korruse ruumid on enamasti igavad, kuid huvitavat leidsid uurijad mõisahärra vannitoast.

"Teisel korrusel on saal ning kõrvalruumid. Saal on suhteliselt igav, sest sellel on uus lagi," ütleb Rohtla. Saali pole veel uuritud, sest hoones antakse tööpäevadel koolitunde. Küll on leide kõrvalruumidest. Sealt tuli välja maalinguid, tapeete ja viimistlust erinevatest ajajärkudest.
____________________________________

Keila kirikumõis ja Vääna mõis

• Vääna barokne mõisahoone ehitati 18. sajandi lõpus. 19. sajandi keskel oli seotud tuntud rännumehe, arheoloogi ja kunstniku O. V. Stackelbergiga. Hoonel oli ka mitu kõrvalhoonet, millest osad siiani säilinud. Praegu töötab hoones kool.

• Keila pastoraat valmis aastal 1797 ja see on kahekorruseline. Tõenäoliselt on tegu Eesti suurima kirikumõisaga. "Valminud on ka OÜ Mõisaprojekt pargi taastamise kava. Ette on nähtud ennistada müüriga piiratud väike barokne park," selgitab Nele Rohtla.