Rikkaliku pildivalikuga oli Eesti Vabaõhumuuseumi teaduri Heiki Pärdi ettekanne „Taluarhitektuurist Läänemaal". Saime teada, et Läänemaal, eriti rannikualadel, on kasutatud abihoonete ehitamiseks ka lehtpuitu.

Läänemaal on rehielamuid tänapäevalgi elamutena kasutusel suhteliselt rohkem kui mujal Eestis. Ilmekad olid „talupojadisaini" näited, olgu siis uste kaunistused, kalasabamustrilised küüniuksed või muud detailid. Lähiümbruse vanad majad hakkasid veel enam elama, kui nende ehituslugu räägiti. Üheks näiteks oli Mõisamaa külas 1929. aastal ehitatud maja, mille tegid Peipsivenelastest murnikud (müüriehitajad). Kaugemale lääne poole nad enam ei läinud - seal tulid vastu juba muhulastest ehitajad. Ettekande lõpetas kaader Soome disainerite loodud UFO-kujulisest elamust, mis on paigutatud Kasari luhale. Maaarhitektuur seegi, kuigi tavapärasest nii erinev.

Vabaõhumuuseumi teadur Joosep Metslang tutvustas mullu Märjamaa vallas toimunud mõõdistamispraktika tulemusi. Tudengid pidid joonistama hoone plaani, välisvaate ja tooma välja iseloomulikud detailid. Ta märkis, et piirkonnale on iseloomulik tsementkivi ja pleki kasutamine katusematerjalina, mis viitab jõukusele. Palju kasutatakse majadel nn mälukive, millele on kantud ehitamisaeg. Ümberehituste käigus on aknaid suurendatud ja palju endisi detaile on kadunud, kuid ta on rahul, et vanu hooneid säilitatakse. Metslangi sõnul inimesed tunnetavad oma majade tähtsust, kui neid tahetakse üles joonistatada.

Raplamaa muinsuskaitseinspektor Karen Klandorf kõneles Raplamaa raudteejaamade arhitektuurist. Sama ettekande pidas ta mullu mais raudteearhitektuurile pühendatud teabepäeval Märjamaal.

Tõnu Mesila tutvustas Märjamaa ajaloolisi maju.

Jaanus Kiili andis ülevaate ettevalmistamisel olevast kogumikust „Märjamaa 650". Märjamaa esmamainimisest möödub 25. märtsil 650 aastat ja kõik tänavused olulisemad sündmused puudutavad seda tähtpäeva. Kodulookonverents oli aastapäevasündmuste esimene üritus.

Teine oluline tähis on kogumiku esitlus 1. augustil.

Repliik ja vaheajavestlus

Heiki Pärdi ettekanne käsitles just maakohtade maju, mitte asulaid, kuid ta tõdes küsimustele vastates, et Märjamaa peatänava äärsete vanade majade olukord on muutunud aastatega üha kehvemaks, mitte paremaks. Vaheajal palus Märjamaa Nädalaleht temalt kommentaari kunagise Kaitseliidu Kodu lammutamise suhtes, milleks vallavalitsus on loa väljastanud.

Sissejuhatuseks: valla ehitusnõunik Helgi Tammaru küsis Kaitseliidult, millised on nende plaanid Pärnu mnt 31 kinnistu tuleviku osas. Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili allkirja kandvas vastuses on öeldud, et kinnistul asuv hoone on täielikult amortiseerunud, kasutusest välja langenud ning maastikupilti kahjustav. Kaitseliidul ei ole veel konkreetseid plaane kinnistu osas. Hetkel on eesmärk lammutada varisemisohtlik hoone Märjamaa alevi keskuses.

H. Pärdi tõdes, et paraku on see olukord, kus juriidiliselt on kõik korrektne. „Kui Kaitseliidul või kohalikel inimestel pole võimalust või tahtmist hoone päästmiseks midagi teha, siis - kuigi see on kurb - polegi midagi teha. Hooneid on kogu aeg ehitatud ja lammutatud, see on asjade normaalne käik, aga on kahju, kui lammutada tahetakse silmapaistvaid ja ehituslikult mitte väga halvas olukorras olevaid hooneid."

Ta lisas, et vanade majade kurbloolus on see, et elu on muutunud ja kui majadel ongi omanik, kuid pole ideed või otstarvet, milleks hoonet kasutada, siis need jäävadki seisma. Ka maal on palju silmapaistvaid hooneid kolhoosiaja lõppemise järel tühjaks jäänud ja juba kadunud.

Pärdi viitas, et Märjamaa peatänava ääres seisavad mitmed eestiaegsed hooned tühjana ja on muutunud koledamaks pärast seda, kui ta neid mõne aasta eest pildistas. Positiivse näitena tõi ta korda tehtud raamatukogu.

Meie vestlus lõppes tõdemusega, et kõik võib olla juriidiliselt korras ja majanduslikult põhjendatud, aga miski jääb ikka kripeldama ja võiks teisiti olla."Ehk keegi siiski tahaks seda maja, aga siiani pole pooled üksteist üles leidnud," lõpetas Pärdi lootusrikka noodiga.

Kui Kaitseliidul pole kinnistuga teisi plaane, siis lammutamisega ei tasuks kiirustada. Sellele viitab ka vallavalitsusele ja volikogule saadetud avalik kiri.
____________________________________________________

Avalik kiri Märjamaa vallavalitsusele ja volikogule

Igale asulale annab väärtust tema ajalooline osa ja nii ka Märjamaale. Mis oleks Tallinn, Haapsalu, Pärnu, Viljandi jt linnad oma vanalinnata?! Nende miljööle võlu ja linnale turismiväärtust (seega samuti ärilist väärtust!) annab eriliselt just ajalooline osa. Täpselt samuti ka väiksematele asulatele nende vanad hooned. Nendeta kaotab paik oma näo ja identiteedi.

Märjamaal on juba häid näiteid vanade majade korrastamisest ja seda tasub kindlasti jätkata. Alev on selleks liiga väike ja ajaloolisi hooneid liiga vähe, et kas või ühtki neist kergekäeliselt kellegi ärihuvide nimel loovutada. Väga kahetsusväärne on plaan jätkata taas kivimajade lammutamist, nagu tehti juba Märjamaa vana pastoraadiga. Paas on Eesti rahvuskivi!

Vanadele majadele uue elu andmiseks võib renoveerimisel ehitada neile tänapäevase sisu. Autentset ja ehedat ei asenda piisavalt ka ilus makett. Alev peab edasi arenema ja Märjamaal leidub küllalt vaba ruumi uusehitistele, mille rajamiseks võiks kasutusele võtta alad alevist Koluvere poole viiva tee ääres, vana raudteejaama lähedal jne.

Plaan Märjamaal lammutada Kaitseliidu Kodu (rahvamaja) on kahetsusväärne viga, mille tõttu saaks korvamatut kahju alevi ajalooline miljöö.

Seega palume vallavalitsusel Kaitseliidule välja antud lammutusluba tühistada ning volikogul läbi mõelda, kuidas Märjamaa vallas toimiv miljöökaitse kehtestada. Pärandkultuuri väärtustamine ja kaitse on meile põhiseaduslik õigus ja kohustus.

Jaak Vaus, teatrikunstnik,
Arvo Valton, kirjanik,
Rein Einasto, geoloogia professor