Kuno Rooba - aasta Saku valla eesotsas
Uurisin, millised on esimese tööaastaga tekkinud muljed, mõtted.
Kuidas esimese tööaastaga Sakus rahule jäid?
Aastale tagasi vaadates meenub mitmeid asju. Sakku tulles ootas uus, oma harjumuste ja traditsioonidega kollektiiv. Ka vald oli võõras. Esimene poolaasta kulus sisseelamisele. Samas on sellesse aastasse mahtunud ka palju töist ja tegusat: koostöös volikoguga valmis arengukava, valmis uus mittetulundusühingute toetamise kord.
Tundub, et täna tean, kuidas vald toimib, millised on inimesed, mida oodata ja kuhu edasi minna.
Mis on sinu arvates Saku valla suurimad plussid ja puudused?
Sakul on logistiliselt väga hea asukoht, suurepärane ühendus Tallinnaga, ilus looduskeskkond, hooldatud põllumaad. Siin on eesti inimesele hingelähedane elupaik, kus võimalik pingelisest igapäevatööst puhata, energiat taastada.
Positiivne on tihe koostöö naabritega, eriti Saue, Kiili ja Kohila vallaga. Sellele on palju kaasa aidanud osalemine Nelja Valla Kogus ja tegelemine Nabala keskkonnaküsimustega.
Puudused on seotud ühistranspordiga - mõned piirkonnad on jäänud nn ääremaaks, kust liikuma pääseda raske, Sakku saab ainult Tallinna kaudu.
Vallas on tavatult suur hulk endisi aianduskooperatiive, millest osades elatakse täna aastaringselt. Paljud probleemid tulevad sellest, et infrastruktuurirajatised kuuluvad sealsetele krundiomanikele, kes nende haldamisega tegeleda ei soovi.
Millised olid esimesel aastal suuremad õnnestumised ja ebaõnnestumised?
Õnnestumiste poole pealt meenub esimesena üks väike, kuid positiivse lahenduse saanud asi - Viljandi rongid hakkasid taas Sakus peatuma. Usun, et paljudele elanikele on see oluline.
Suurematest tegemistest häiris korraldatud jäätmeveole üleminek. Tapal olen selle protsessi kord läbi elanud ja arvasin, et Sakus läheb lihtsamalt. Üllataval kombel nii ei olnud - inimeste harjumusi ja mõttelaadi on raske muuta. Ka lepingupartner pole alustanud päris nii, nagu eeldasime.
Kas on olnud meeldivaid ja ebameeldivaid üllatusi?
Meeldivalt üllatas, et Saku valla inimesed on valmis nii palju oma kodukoha heaks panustama, kodanikuinitsiatiiviga ära tegema. Seda nii 1. mail „Teeme ära“ üritusel kui igapäevaselt ja pidevalt.
Mis aastaga tegemata jäi? Kas sai tehtud midagi, mida Sa ei julgenud oodatagi?
Nurme tänava äärne kergliiklustee pidi 2010. aastal valmis saama. Reaalsuses ei jõutud alustadagi.
Septembris kuulutasime välja korraldatud jäätmeveo riigihanke. Kartsin, et konkursile järgnevad kohtuvaidlused ja üleminek lükkub edasi. Aga korraldatud jäätmevedu läks 1. jaanuarist käima. Teine positiivne ootamatus oli, et saime nn sooja õhu raha - Eesti saastekvoodi müügist saadud tulu kasutatakse Saku Tervisekeskuse hoone energiasäästlikuks rekonstrueerimiseks.
Kas Saku vallas on midagi sellist, mis võiks teistele omavalitsustele eeskujuks olla?
Kindlasti on eeskujuks volikogu töörütm ja töökultuur - sisuline töö tehakse ära komisjonides, tänu sellele on istungid lühikesed ja konkreetsed.
Uhke võib olla ka Saku väga professionaalse ametnikkonna üle. Pigem on keeruline need inimesed ühte asja vedama panna.
Sa ei ole ühestki Sakus võimul olevast erakonnast ega valimisliidust, on see eelis või teeb tööelu raskemaks?
See on pigem eelis. Mulle ei ole oluline inimeste taust. Saan kõigiga ühtviisi rääkida. Võtan inimesi kui valgeid lehti, ei tee vahet.
Kui palju oled oma otsustustes vaba?
Vallavalitsus viib igal pool ellu koalitsiooni põhimõtteid ja otsuseid. Nii ka Sakus. Vallavanema ülesandeks on igapäevane juhtimine. Igapäevaellu ja tegemistesse koalitsioon ei ole sekkunud.
Kas „võõrana“ Saku vallavalitsust juhtida on kergem või raskem?
Kindlasti lihtsam. Mul puudub siinsete inimestega emotsionaalne side, nii on kergem otsuseid teha.
Mida kindlasti Sakus muuta tahad?
Fundamentalistlikke muudatusi vaja pole, pigem kosmeetilisi parandusi. Õnneks on majanduslik seis selline, et eelarve midagi pompoosset teha ei võimaldagi. Tuleb mõelda kainelt ja majandada arukalt.
Aga mitmeid olulisi asju on. Nii on valla kinnisvara poole pealt vaja energiasäästuga tegeleda - et õhku ei kütaks. Personalipoliitikas vajab töötasude pool ühtlustamist - sotsiaal- ja kultuurisektor on täna vaeslaste osas.
Millised on plaanid selleks aastaks?
Plaanid tulevad valla arengukavast. Koos Saue vallaga rajame Laagrisse Nõlvaku lasteaia, ehitustööd algavad sellel aastal. Lasteaiale Päikesekild plaanime juurdeehitust, loodetavasti saavad detailplaneering ja projekt valmis ning jõuab ehitusega alustada. Saku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni projekti kolmanda piirkonna ehituslepingule on alla kirjutatud, usun, et tööd lähevad varsti käima. Loodan, et ka teine piirkond saab hankega peagi ehitaja. Ja ehk õnnestub vallale erinevatest projektidest raha veel juurde saada. Aasta jooksul peaksid valmis saama Nurme tänava äärne kergliiklustee ja kergliiklustee Tammemäelt Tallinna. Ja kindlasti tuleks sel aastal töötutega tegeleda, selleks projektipõhiselt raha taotleda. Siin loodan ka heale koostööle ettevõtjatega, kellelt ootame praktikabaasi.
Millised on plaanid järgnevaks kaheks aastaks, kuni valimisteni?
Suurim soov on lasteaiakohtade mure lahendada. Teine eesmärk on seotud Kiisa vabaajakeskuse rajamisega - sellele tuleks leida rahaline kate. Suuri ja häid fonde, kust raha taotleda, ei ole. Peame kombineerima, näiteks oma kulusid vähendama või tulusid suurendama. Loodan, et Saku mõisapargi projekt saab rahastuse. Ning vallas tuleks omandisuhteid täpsustada, et poolikud arenduspiirkonnad saaksid korda.
Sinu kodu on Tapal. Kui palju pere jaoks aega jääb?
Möödunud aasta sundis isikliku aja kasutamist läbi vaatama, kontsentreerima. Mõnes mõttes on see kasulik. Alguses oli muidugi harjumatu neli päeva nädalas perest eemal olla, aga täna olen sellise elurütmiga harjunud. Ja suvel puhkas mu pere Laulasmaal, siis sõitsin õhtuti samuti sinna, saime koos olla.
Kas tegid Sakku vallavanemaks tulles õige otsuse?
Kui see valik sai tehtud, tuleb pühendunult tööd teha. Arvan, et ma ei ole ei iseennast ega Saku inimesi petnud.
