Püha Jaakobi kirikus on novembrikuu lõpuni avatud Uno Roosvalti maalide näitus.
Europarlamendi saadik Tunne Kelam, vaimulik Erkki Juhandi ja Uno Roosvalt näituse avamisel
FOTO: Viimsi Teataja
Oktoobri algul avati Viimsi Püha Jaakobi kirikus kunstnik Uno Roosvalti tööde näitus. Vaadates neid suuri õlimaale kanarbikuväljade ja liivaluidetega ning nagu rannast leitud puujändrikest voolitud skulptuure, võiks arvata, et tegemist on Viimsist inspireeritud väljapanekuga.
Kiriku lääneseinal on paari viimase aasta jooksul maalitud rannavaated. Need olid ka kunstniku personaalnäitusel Draakoni galeriis ja võivad olla maalitud mõnel ümbruskonna väikesaarel - ent võibolla hoopis Hiiumaal, Kihnus või Soomes. Kiriku idaseinal on väike fantaasiarikas puuskulptuuride väljapanek. Esimesed skulptuurid on vestetud juba 1966.-1967. aastatel, enamus hiljem. Kunstnik on leidnud loodusest sobiva kujuga oksi, sobitanud neid kokku, kasutanud mitmeid puuliike ja kombineerinud erinevaid materjale.
Väljapanekut ühendab teema - see on Eestimaal tänapäeval üsna haruldaseks muutunud sügav vaimulik kunst.
Imeilusa koloriidiga maal "Viimsi vaip ja meri" seisab teistest eraldi. Millest selline nimi? See ei ole lihtsalt luuleline metafoor. Maali aluseks olnud vaip on tõepoolest olemas, seisab praegu kunstniku kodus ja kingiti sadakond aastat tagasi võlgade katteks ta vanaisale - mehele, kes pühendas oma elu parimad aastad Viimsi noore põlvkonna kujundamisele.
Matias Volmer tuli Viimsisse 1895. aastal, ta oli siis alles 23-aastane. Praegu Viimsi Vabaõhumuuseumi kõrval metsatukas seisev vana palkhoone on osa tolleaegsest Viimsi vallakoolist ja kogu kooli tegutsemise aja, kuni 1925. aastani, oli Volmer seal koolijuhatajaks.
Endised õpilased on teda meenutanud väga soojade sõnadega. Volmer pidas ka köstriametit, luges pühapäeviti Rohuneeme kirikus jutlust ning hakkas Rohuneemes ja Pringi koolimajas lastele pühapäevakooli pidama. Sajandivahetus oli usuliselt erakordselt aktiivne aeg ja ka Viimsi talutubades peeti rahvarohkeid koosolekuid. Kui koosolekuruumid kitsaks jäid, avas Volmer koolimaja uksed ja võttis ise oma perega teenistustest osa. Sellest liikumisest kasvas välja praegune Viimsi Vabakogudus. Kuid see pole veel kõik.
Uno Roosvalti vanaema Martha oli Viimsi vallakooli esimese koolmeistri Johannes Vakkeri tütar. Kujutan ette, et Matias Volmer tuli Viimsisse saabudes elama just Vakkeritele kuulunud Pringi tallu - kooliõpetaja korter ehitati koolimaja juurde alles 1910. aastal - ja küllap Mats ja Martha Pringil paremini tuttavaks saidki. Kui Matias vana Vakkeri käest tütre kätt paluma läks, ütles see, et mingile karjapoisile ta küll oma tütart ei anna. Motivatsioon oli kindlasti tugev ja väimehest sai nii Viimsi karjapoiste kui ka tulevaste vallaisade õpetaja.
Kooliõpetajat nimetati saja aasta eest maa soolaks, veel varem öeldi sedasama põhimõttekindla kristlase kohta. Võib öelda, et kunstnik Uno Roosvaldi esivanemad on Viimsi ajaloolise kogukonna katelt tublisti soolanud ja küllap lisab ka praegune näitus sinna peenikesi vürtse juurde.
Näitus jääb avatuks kuni novembrikuu lõpuni.