Kuressaare Linnaorkester tähistas 15. sünnipäeva
Linnaorkestri publikuks on nii noored kui vanad, väikestest lastest eakateni välja. Publikut on orkestri dirigendi Matis Männa sõnul aastatega järjest juurde tulnud. Valdavalt on Linnaorkester andnud pargikontserte ja avalikke kontserte Raekoja ees või mänginud spordivõistluste avamisel.
15. juubeli kontsert 11. mail
Kuressaare kultuurikeskuses toimunud kontserdil astus 15 orkestrandi kõrval solistina üles Margus Vaher. Matis Männa sõnul oli väga meeldiv, et nendega koos astus lavalaudadele ka Andre Maaker, kes on samuti Kuressaare Muusikakooli vilistlane. Ühtlasi avaldab ta lootust, et publik sai nauditava kontserdi osaliseks. Tagasiside on olnud ääretult positiivne, kiideti oskuslikult valitud repertuaari ja mõnusas tasakaalus seadeid. „Alati ei juhtu, et üks orkestrikollektiiv kutsutakse lavale lisalugu mängima," aimab Matis Männa ka ise, et kontsert oli juubeli vääriline. Orissaare Muusikakooli direktor, aastaid Eesti Kaitseväe Orkestris mänginud Martti Nõu võtab kontserdi ja Linnaorkestri olemuse hästi kokku: „Kuressaare Linnaorkestri juubelikontsert oli väga meeleolukas. Orkester näitas ennast väga mitmekülgse ja paindlikuna. Repertuaaris oli lugusid Saaremaa valsist kuni jazz-muusika standarditeni. Sinna vahele jäi veel filmimuusikat, marssi, dixielandi, bluesi ja pop-muusikat." Linnavalitsuse kultuurinõunik Heli Jalakas kiitis samuti head repertuaari ja sümpaatseid orkestriseadeid, lisades: „Väga nauditavaks kujunes minu jaoks noore andeka solisti Kärt Männa esinemine kontserdil."
15 aastat viljakat tööd
Kuidas Linnaorkester alguse sai? „Tühjale kohale ei sünni midagi," kinnitab Matis Männa tuntud tõde. „Algus oli ikkagi sellessamas Kuressaare Muusikakooli tuumikus, jäädes tegelikult 1996. aastasse. Tookord oli suvel tulemas terve hulk tähtsaid üritusi ja tekkis vajadus moodustada selline orkestri koosseis. Alguse juures olid veel Juhan Tõhk, Aili Põllupüü, Toomas Tang ja Ain Kivilo ning juurde liitsime muusikakooli vilistlased." Linnaorkestri kontsertmeister Karlis Saar meenutab algusaegasid hea sõnaga: „Mul on olnud hea võimalus kaasa lüüa Kuressaare Linnaorkestris selle sünnist peale. Kuigi algusaastatel olin alles õpilane, sain orkestri vajalikkusest juba siis aru. Linnaorkestrisse pääsesid vaid need, kellel ikka ilus hääl välja tuli ja kes pillimängu tõsiselt võtsid. Taoline orkestrandi staatus andis ambitsiooni ja motivatsiooni ka edaspidi pilli harjutada. Siiani on erksalt meeles need pilgud, mis mind saatsid, kui kõndisin uhkelt, linnaorkestri pintsak seljas, esinemiskohta." Karlis Saar hindab Linnaorkestri rolli kõrgelt, avaldades arvamust, et linnaorkestris kogetud süvenenud suhtumine musitseerimisse andis tema järgnevatele õpingutele väga suure tõuke. Lisaks peab ta oluliseks orkestris mänginud vanemate ja kogenud pillimeeste juhendamissõnu ja tarkuseteri.
Matis Männa tunneb heameelt selle üle, et aastate jooksul on olnud võimalik teha koostööd väga heade solistidega, teiste seas näiteks Liisi Koiksoni, Birgit Varjuni, Maria Väli, Marvi Vallaste, Meribel Müürsepa, Aare Saali, Vello Orumetsa, Mart Sandri, Margus Vaheriga ning instrumentaalsolistidega nagu Villu Veski, Aabi Ausmaa jt.
15 aasta sekka mahub ohtralt töösaavutusi, näiteks salvestati 2005. aastal Eesti Raadio fonoteeki 5 lugu. Raske on ülehinnata ka seda, et linnaorkester suutis väheste kontsertidega hoida käigus Kuressaare suvemuusikaprojekti. Suure töö tunnuseks on seegi, et nii head trompetirühma nagu on meie linnaorkestril, annab Eesti harrastusorkestrite hulgast otsida.
Kestev areng
„Olles käinud erinevatel aastatel orkestris abijõuks, julgen väita, et orkestri kõlapilt on aastatega muutunud professionaalsemaks. Paremaks on muutunud pillipark, mängijate individuaalsed ja kokkumängimise oskused. Vanemate liikmete kogemus, stabiilsus ja nooremate pillimeeste värske energia moodustavad tugeva tulemuse," toob Martti Nõu Kuressaare Linnaorkestri tugevused välja. Pidev töine olek on sünnitanud uusi ettevõtmisi: „2009. aasta kevadel moodustasime Karlis Saarega MTÜ Eesti Saarte Noorte Puhkpilliorkestri. Selle orkestri algatamise juures oli ka Valdo Rüütelmaa," räägib Matis Männa Saaremaa, Muhu ja Hiiumaa noori puhkpillimängijaid ühendavast kollektiivist. „Igal aastal on 3-4 harjutuslaagrit, kus noored instrumentalistid on koos harjutanud. „Oleme käinud kontserte andmas, osalenud Hiiumaa puhkpillifestivalil ja ka eesti noorteorkestri konkursil, kus oleme väga häid tulemusi saavutanud," tunneb ta heameelt ning jätkab: „2010. aastal käivitasime koostöös Mihkel Koppeli, Priit Arge ja Maria Faustiga Saaremaa rütmi- ja improvisatsioonilaagri. Sellesse avatud suvekooli tulevad noored üle Eesti." Saaremaa instrumentalistide tegemisi on mandrimaal väga positiivselt märgatud ja Matis Männa vihjab tuntud tõdemusele, et ükski prohvet pole kuulus omal maal.
Mureliku suuga
„Puhkpillimuusika Saaremaal on nagu saaremaa robirohi ja kuulub täna pigem haruldaste nähtuste kategooriasse. See vajab täna erilist hoolt, panustamist ja tähelepanu, et see päriselt ei hääbuks. Viimasel Saaremaa laulupeol "Hoiame kokku" osales 50 laulukoori ja 1 puhkpilliorkester," juhib Martti Nõu tähelepanu asjaolule, et Linnaorketer vajab igakülgset toetust ning avaldab ühtlasi lootust, et seda aega Saaremaal ei tule, mil laulupeol rongkäigus marsitakse mõne muu maakonna orkestri järgi. Karlis Saar teab, et taolise koosseisu stabiilne säilitamine on väga keeruline: „Noor, kelle sa oled just jõudnud välja koolitada, läheb mandrile ülikooli ning vähesed tulevad pärast siia tagasi. Seepärast on Matis Männa järjepidev tegutsemine väga tähelepanuväärne. Imestan, et tema närvikava on siiani vastu pidanud. Niisamuti väärib tähelepanu nende orkestrantide pidev kaasalöömine, kes on olnud orkestris algusest peale ja teevad seda hobi korras."
„Oleme väiksest puhkpilliorkestrist kasvanud kontsertkollektiiviks ja oma praeguse tegevustoetusega, mis on pool kolme aasta tagusest summast, ei saa me kuidagi rahul olla. Sellise tasemega kontserti teha nagu me tegime, see on kõvasti üle varju hüppamine," osutab Matis Männa kõige suuremale murepilvele, mis Linnaorkestri tegemisi varjutab, ja tänab õnne, et tegijatel on veel entusiasmi jagunud. Muresid on teisigi, näiteks on juurde vaja 6 pintsakut. „Tore oleks linna juubeliüritustel osaleda ühtses vormis. Ühele orkestrile on väga oluline, et orkestrandid näeksid välja ühtemoodi - publikul on oluliselt parem vaadata ja samuti tekitab see lisaenergiat lavakoosseisu vahel," räägib Matis Männa, meenutades, kuidas 1997. aastal sai alustatud Šveitsi muusikaseltsilt saadud humanitaarabi pintsakutega.
Töised plaanid
Praegu ollakse ametis eesseisvate suviste kontsertide ettevalmistamisega. Linnaorkestri muusikud on kaasatud ka järgmisel aastal 10-aastaseks saava Kuressaare sümfoniettorkestri tegemistesse, mis kutsuti ellu Linnaorkestri ja Kuressaare Muusikakooli vahelises koostöös. Sel suvel on orkestrandid seotud 11. juuni kontserdiga, kus esineb rahvusvaheline keelpilliorkestri koosseis, lisaks mõned puhkpillimängijad. See kontsert toimub pargi kõlakojas Kuressaare Suvemuusikaprojekti raames, dirigendid on Kaido Otsing Tartust, Matis Männa ja kaks välisdirigenti, üks Lätist, teine Leedust. Seejärel on järgmine tähtsam sündmus Võidupüha, sealt edasi 1. juulil toimuv Kuressaare Suvemuusikakontsert koostöös Margus Vaheriga. Vägagi palju eeltööd nõuab ka 20. augusti kontserdi ettevalmistus.
„Viimastel aastatel on Linnaorkester saanud suurt tuge Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitalilt. Suured tänusõnad lähevad ka Leisi, Mustjala, Valjala, Kihelkonna, Pihtla ja Muhu vallale, kes on samuti meie orkestrit oma üritustele kutsunud," peab Matis Männa toetajaid meeles ja ühtlasi kiidab meeldiva koostöö eest ka OÜ-d Saar Music. Kõige tänulikum on Matis Männa oma abikaasale ja ülejäänud perele, kes on Linnaorkestri tegevust igakülgselt toetanud, nii oli terve pere ka juubelikontserdi korraldamisel ja seal kaasalöömises tegev.
„Eelnevat kokku võttes võib öelda, et Kuressaare Linnaorkestri näol on Saaremaal olemas nii noori kui ka vanu pillimehi rahuldav muusikaline väljund, mille tegevus ilmestab olulisel määral kohalikku kultuurielu," lõpetab Karlis Saar positiivse noodiga.
