Kuressaare Linnateatril on uued sihid silme ees
„Repertuaaris oleva tüki „Hind" autoriõigused lõppevad oktoobris ja võtsime vastu otsuse, et viimast korda tuleb „Hind" lavale Kuressaares," teatab Aarne Mägi, Kuressaare Linnateatri direktori asetäitja loomealal. Veel sellel hooajal ootab vaatajaid „Petmine" ja mängukavast läheb maha lasteetendus „Värviline kummut". Alles jääb „Oma saar", mis on vahepeal üsna pikalt seisnud. „Nüüd tekib küsimus, et kui kõik tükid maha lähevad, mis siis edasi saab? Saab see, et uue näidendi proovid hakkavad pihta," edastab Aarne Mägi teatrisõpradele rõõmusõnumi.
„O.T.M.A" ja „Yksine"
Eelmisel aastal toodi statsionaaris uus lavalugu välja juunikuus ja sellel läks üle ootuste hästi. Samamoodi otsustati toimida ka sel aastal. Heiti Pakk, kes on lavastanud „Hinna" ja „Petmise", toob Kuressaare Linnateatris lavale ka Kate Moira Ryani „O.T.M.A", mis on lugu Nikolai II tütardest. Esietendus on 14. juunil. Kunstnik on Kaili Viidas ja mängivad Karin Tammaru, Marika Barabanštšikova, Karin Rask, Piret Laurimaa ja Peeter Tammearu. Seda etendust mängitakse järjest 4 korda: 14., 16. ja 17. juunil Kuressaares ja 19. juunil Keila kultuurikeskuses. Suvi viib linnateatri ka sadamaaita, seal tuuakse publiku ette tuntud soome näitekirjaniku Laura Ruohoneni 2006. aastal kirjutatud lugu „Yksine". Seda taheti Kuressaares lavale tuua juba mitme aasta eest, samuti pidi see lavastaja Aare Toikka nägemuses tulema ka VAT teatri lavalaudadele. Nüüd tulebki Aare Toikka lavastatud „Yksine" lavale Kuressaares. „Yksine" on kahe naise lugu, kuhu sekkub ka üks noor poiss. Osatäitjateks on Kersti Kreismann, Piret Rauk ja Jörgen Liik. Kui vähegi aega on ja rahakott kannatab, siis soovitakse jõulude eel välja tulla ka ühe lastetükiga. Selle tarvis on Aarne Mägi kirjutanud Hans Christian Anderseni „Lumekuninganna" ainetel loo „Lumekuninganna ehk Purunenud peeglite kuningriik". Kui kõik läheb plaanipäraselt, jõuab Lumekuninganna ühes kaaslastega linnateatri lavale detsembri alguses.
Väljamõeldud legend
Sügisel algavad Kuressaare lossis uue põneva lavastuse proovid. „Tegemist saab olema lossilegendiga ja lugu on paljuski välja mõeldud," tutvustab Aarne Mägi lavastust, mille tööpealkirjaks on saanud „Mündi lõhn". Kas vaatajad saavad tunda mündi kui taime aroomi või lõhnab lossis hoopis metallraha järele, jääb tema sõnul publiku tõlgendada. Loo on kirjutanud Piret Rauk Oscar Wilde'i „Canterville'i lossi vaimu" ja Anton Tšehhovi „Kirsiaia" ainetel. Kirjutamisel on toeks ja abiks olnud Saaremaa Muuseumi töötajad Olavi Pesti ja Endel Püüa, kes on lugu redigeerinud ja vajalikke täiendusi teinud. Tegevus toimub nii 16. sajandil (mõnikümmend aastat enne seda, kui Arensburg linnaõigused sai) kui ka tänapäeval. „Mündi lõhna" mängitakse ainult Kuressaare lossi kapiitlisaalis ja esietendus peaks toimuma oktoobri teises pooles. „Kapiitlisaalis mängimine muudab etenduseandmise mõnevõrra keerukamaks, sest sinna ei mahu kuigi palju inimesi, samas mängib loss oma atmosfääriga suurepäraselt kaasa ja ajastutruu lavakujundus on olemas. Kostüümidki lubavad tulla päris uhked," kirjeldab Aarne Mägi eesseisvat lavastust.
Plaanid 2013. aastaks
Plaanid 2013. aastaks hakkavad samuti ilmet võtma. Kuressaare linn saab järgmisel astal 450. aastaseks ja värvika ajalooga sadamaaidal täitub 350 aastat. „Meil on Endla endise peanäitejuhi Tiit Paluga plaanis koostööprojekt, et ta kirjutab sadamaaida ajaloost kantud loo, mida etendatakse sealsamas sadamaaidas." Teine kavandatav projekt viib linnateatri tegevuse Kuressaarest Lümandasse - nii loo stsenaariumi kui ka mängukoha. Selle idee taga on lubjaettevõtte Limex juht Priit Penu. Lümandas on lubjakivi kaevandamine ja lubjapõletamine pika traditsiooniga ettevõtmine. „Sellest on lubanud loo kirjutada Vaapo Vaher ja lavastajana on ühe käe andnud Raivo Trass. Väga tahaks, et sellest loost asja saaks! Seal saaksid lisaks linnateatrile kaasa lüüa ka Taritu rahvamajas tegutseva näiteringi näitlejad," avaldab Aarne Mägi lootust, et sellest kujuneb hea ja suur koostööprojekt. „Hetkel on tegemist veel visiooniga, kuid see visioon kinnitab päev-päevalt üha rohkem kanda."
Maikuu on kinokuu
Märtsis ja aprillis toimus teatrikinos 8 filmiseanssi ja keskmine külastatavus on olnud 53 inimest ühel seansil. „Maikuu oleme plaaninud kinonäitamise kuuks, sest teatriga seotud tegemisi on mais pisut vähem," räägib Aarne Mägi, põhjendades, et kui teater on väljasõidul, siis pole kohapeal inimest, kes filminäitamisega tegeleks. 2. mail näidatakse teist korda Manfred Vainokivi nn dokumentaaltragikomöödiat „Baskin", milles portreteeritakse Eino Baskinit. See polevat harilik eluloofilm, sest niivõrd kireva elulooga inimesest polegi võimalik teha kõikehõlmavat linateost Sellega nõustub ka Aarne Mägi, öeldes, et Eino Baskinist võiks teha 2 tundi vältavaid täispikkasid mängufilme kas või 10 tükki. 3. ja 4. mail on kavas Raphaël-Gianelli Meriano lähiportreefilm Jaan Kaplinskist „Kaplinski süsteem". Kunstilistest filmidest ootavad vaatajaid „Kuninglik armulugu", mille keskmes on inimesed, kes muutsid oma rahva saatust igaveseks, ja Lars von Trieri „Melanhoolia", mille peaosalised Kiefer Sutherland, Kirsten Dunst ja Charlotte Gainsbourg räägivad enda eest ise. Mais on kavas näidata veel dokfilmi „Armud jäänud, armud tulnud", milles Pariisis elav Vahur Linnuste heidab valgust väliseestlaste poliitilisele tegevusele Euroopas. Maikuu teisel poolel näevad huvilised ka Sulev Keeduse teravat dokfilmi „Varesesaare venelased", mis näitab Kreenholmi sulgemisega kaasnenud valupunkte. „Kõik, kes on eesti dokfilmi ja väärtfilmide huvilised, ma usun et teil on meie majja maikuus asja!"
