30 puule tehti süvauuring resistograafmeetodil, kus puud kahjustamata saadi imepeene puurinõela abil pilt puutüve seisukorrast. Sellest sõltus võrahoolduse maht või anti soovitus raieks.

Radikaalne hoolduslõikus

Muu hulgas tehti üks radikaalne lõikus, kus berliini paplil eemaldati kogu võra, jättes püsti vaid vesivõsusid kasvatava tüve. Reinholdi sõnul on selline lõikusvõte tavaolukorras täiesti lubamatu, kuid antud juhul otsustati sellise lahenduse kasuks, kuna tegemist on pargi kõige jämedama puuga (tüveümbermõõt 122 cm).

"Paari viimase aastaga on pargi ainukesel berliini paplil kuivanud ära viimased elus oksad võras," põhjendas Reinhold lõikuse tagamaid, "2010. aastal dendroinventuuri teinud dendroloog usub selle põhjuseks olevat papli koorepõletiku." Koorepõletiku põhjustajaks on tõenäoliselt seen papli-koobasmusttõvik.

Põõsaalad korda

Kuna vabakujulise pargi kompositsioonis on põõsaaladel väga tähtis roll, siis pöörati ka neile suurt tähelepanu. Juurde istutati varasemalt pargis leiduvaid liike (nt harilik lumimari, laialehine ebajasmiin) kui ka päris uusi (nt magesõstar ja haraline tuhkpuu).

Paljud põõsad olid esindatud nii väikesearvulisena, et neid ei pannud seni tähelegi, suurema grupina peaksid nüüd paremini silma torkama harilik kuslapuu, taraenelas, kolmehõlmaline enelas, Thunbergi kukerpuu jt.

Kuna tihedate puuvõrade all põõsarinne kiratses, siis tegid enamik põõsagruppe läbi nn uuenduskuuri. Olenevalt seisukorrast teostati kas noorenduslõikus (kogu põõsas lõigati 15 cm kõrguseni tagasi, et ergutada kasvama uusi võrseid) või hoolduslõikus (võra korrastati).

Tööd jätkuvad tuleval aastal

Lossipargi rekonstrueerimine ei ole nende töödega aga veel lõppenud, tegemist on pikaajalise projektiga, mille teostamine sõltub suuresti rahalisest vahenditest. Loodetavasti saab teise etapiga algust teha juba tuleval suvel.