Kahtlemata on lossipark väga populaarne koht nii ürituste korraldamiseks, looduse tundmaõppimiseks, kui ka lihtsalt vaikseks roheluses viibimiseks ja jalutuskäiguks. Et park oleks ka tulevikus üks meelispaik, kus aega veeta, on vajalik tagada selle järjepidevus, mille jaoks antud projekt koostataksegi. Kõigepealt valmib projekti osana rekonstrueerimiskontseptsioon, mis muu hulgas kirjeldab pargi kaitse-eesmärke, probleeme, väärtusi ja peamisi väärtusi ohustavaid tegureid. Kontseptsiooni põhjal koostatakse rekonstrueerimisprojekt, mis on jaotatud erinevateks osadeks. Üheks põhilisemaks on haljastuse uuendamise põhiprojekt, mis määrab täiend- ja asendusistutuste vajadused ja -liigid avatud ning suletud alade tekkimiseks, seega ka vajalikud raied ja hoolduslõikused, alade püsikutega täiendamise vajadused, samuti hooldusjuhised.

Lahenduse saavad ka pargi teed ja platsid, mis korrastatakse, pargi piire ja piirdest väljaspool olev osa ning pargi väravas asuv kuulutustetulp. Koostatakse pargi rajatiste rekonstrueerimise põhiprojekt, kaasajastatakse mänguväljak, pargi nn varjatud teele kaalutakse skulptuuride eksponeerimise ala võimalikkust, antakse lahendus raveliinidele ja pargi valgustusele jpm.

Ajalooline park on mälestis nii arhitektuurses kui ka aiakunstilises mõttes, mida elava mälestisena tuleb kaitsta eriliste reeglite järgi. Seetõttu on ta eelkõige kaitstud Firenze hartaga, mis rahvusvahelise ajalooliste parkide kaitse hartana sätestab õigusliku ja haldusliku kaitse kõrval nii pargi käsutamist, kui ka hooldamist, säilitamist, restaureerimist ja rekonstrueerimist puudutavaid nõudeid. Lähtuda tuleb ka Muinsuskaitseseadusest ja Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskirjast.

Projekt valmib 2012. aasta suveks ja seejärel tuleb hakata võimalusi otsima projekti elluviimiseks.


Katrin Reinhold, heakorra- ja haljastusspetsialist

Liis Schults, vanemarhitekt