Kuressaare omavalitsus saab 20-aastaseks
Balti riigid olid võtnud kursi täielikule taasiseseisvumisele otsustavusega, mida ei suutnud takistada Moskva sanktsioonid ega Interrinde provokatsioonid. Vastuseta olid veel küsimused „millal“ ja „kuidas“. 1991. aasta augustisündmusteni oli jäänud 11 kuud.
Aktuaalseks päevateemaks oli ühiskonna demokraatlik ümberkorraldamine ja olulise osana sellest omavalitsusüksuste õiguste taastamine. Eeltööd selleks olid alanud juba sama aasta kevadel ning vajalike alusdokumentide väljatöötamine Kuressaares jõudis lõpule septembris. Saatuse tahtel saigi just Kuressaarest esimene omavalitsus, kes ENSV Ülemnõukogu otsusel 25. septembrist 1990 taas omavalitsusüksuse õigustesse astus.
1.oktoobril külastas Kuressaaret Ülemnõukogu delegatsioon eesotsas toonase esimehe Arnold Rüütliga, kes andis Raekojas linnavolikogule pidulikult üle vastava sümboolse tunnistuse ja ühtlasi sai ametiketi kaela tollane linnapea Taivo Lõuk. Arnold Rüütel ja Taivo Lõuk esinesid ka lühikese päevakohase kõnega Raekoja ette kogunenudlinnarahvale. Just seda päeva oleme hakanud pidama Kuressaare kohaliku omavalitsusüksuse sünnipäevaks.
20 aastat on ühele omavalitsusele piisavalt pikk aeg, et aru saada, kui kiiresti meie ühiskondlik mõtlemine, poliitiline kultuur, omavalitsuse õiguslik baas ja kas või rahalised võimalused ajas on muutunud. Nii on ka kavandatud aastapäevaüritused mõneti tagasivaatavad, kuid mitte ainult. Alljärgnevalt mõni sõna nende ürituste tutvustuseks.
Kuressaare saab uue lipu
Volikogu otsusega saab Kuressaare omavalitsuse sünnipäevaks endale uue kujundusega lipu. Uue lipu pidulik esmaheiskamine saab toimuma 1. oktoobri hommikul kell 8 linnavalitsuse hoone ees Tallinna tn 10. Kõnega esineb volikogu esimees Erik Keerberg. Kellel võimalik, tulge vaatama ja kuulama.
Kell 15 algab Raekojas tähtpäevale pühendatud lühikonverents, kuhu on kutsutud selle 20 aasta jooksul linna juhtimisel ja valitsemisel osalenud inimestele lisaks ka maavalitsuse ja teiste Saaremaa omavalitsuste juhid ning omavalitsusliitude esindajad. Tervituskõne ja lühikese meenutusega toonastest sündmustest on lubanud esineda president Arnold Rüütel. Ettekanneteks saavad sõna Saaremaa muuseumi vanemteadur Priit Kivi, kes räägib Kuressaare omavalitsusest Eesti vabariigi esimestel kümnenditel ja Tallinna Ülikooli avatud poliitika professor Georg Sootla, kelle teemaks on Eesti kohalik omavalitsus 2018 – stsenaariumid ja perspektiivid. Sõna meenutusteks saavad ka volikogu esimehed ja linnapead aastatest 1990 – 2005.
Kell 18 algab Kultuurikeskuse saalis kontsertaktus. Pärast linnapea Urve Tiiduse avakõnet saavad linnalt tänukirja inimesed, kes oma ametipostil või kauaaegse tööga linna haldusaparaadis on andnud suure panuse linna ja omavalitsuse haldusvõimekuse arengusse. Meeleoluka kontserdi sisustavad Kuressaare muusika-ja tantsusolistid ning -kollektiivid. Kontsert on tasuta ja ka linnaelanikud on oodatud sellest osa saama.
Kultuurikeskusesse tasub tulla mitte üksnes kontserti kuulama. Juba mitu päeva varem avatakse kultuurikeskuse fuajees Kuressaare omavalitsusele pühendatud huvitav näitus, kus on välja pandud dokumente, fotosid, esemeid ja meeneid viimasest kahekümnest aastast ning koostöös Saaremaa muuseumiga saab näha ka linnavalitsemisega seotud eksponaate varasematest aastakümnetest kui mitte aastasadadest, mille eest muuseumitöötajatele siinkohal suured tänud.
Loodan, et nii linnarahvas kui külalised leiavad juubeliüritustelt mõndagi meeleolukat ja meeldejäävat, aga ka huvitavat ja mõtlemapanevat.
Kuidas ja millises suunas toimuvad arengud Kuressaares ja selle juhtimises lähiaastatel ja kaugemas tulevikus, saame tõdeda tulevastel juubelikonverentsidel. Üks on kindel. Valmis ei saa Kuressaare kunagi.
