2011. aasta Tallinna rahvusvahelise lillefestivali teemad olid „Rannaküla aed" ja „Rahvusmustrid". Lillefestivali album kirjutab järgmist: Üks paik, kus jagub nii kauneid aedu kui ka ainulaadseid mustreid, on väike Muhu saar. Õige Muhu vaip on kirgas ja parasjagu pöörane- justkui unenägu. Hoolega tikitud õied kiirgavad roosat ja päikesekollast kuumust nõnda palju, et hallil tuulisel talvepäevalgi hakkab rannaperel neist soe. Lillemustrid on vaipadele nopitud rannaniitudelt, suveigatsusest, vanatädi saadetud postkaardilt ning meremehest kaasa kingitud võõramaa roosirätilt. Erakordseid musteid ja rannaküladest inspireeritud aedade ilu võis leida ka 27.05.-27.08.2011 leida ka Tallinnas Tornide väljakul. Kaanel kujutatud Muhu vaiba valmistas u 90 aasta eest Juliana Keinast(sündinud Randmets 1894-1979) Eesti Rahva Muuseumi vaibakogu.

Kogu lillefestivali materjalide läbiv kujundus ongi selle suurepärase Muhu vaiba kirgastes ja parasjagu pöörastes mustrites. Seda uhkem tunne oli Kuressaarel esindada osakest Saaremaast, kus nii festivali teemad kui sümboolika seisavad nii lähedal. Muide - olgu mainitud, et juhusena on väljapaneku rajanud haljastusfirma just Muhust.

Muhu lillevaiba mustreid kujundama mahtus Tallinna Tornide väljakule 31 meeskonda, Eesti haljastus- ja maastikukujunduse firmade kõrval võistlejaid Hollandist, Saksamaalt, Hiinast, Itaaliast, Soomest, Venemaalt, Lätist ja Leedust. On hea meel, et linnavalitsus toetas lillefestivalil osalemise mõtet, kuigi seda otsust tehes sukeldusime pea ees tundmatusse. Ei olnud ettekujutust ees ootavast tööst ega ka hindamiskriteeriumitest, oli vaid soov eristuda, tõmmata tähelepanu ja panna inimesi seisatama mõttega, mida selle kõigega siin küll öelda on tahetud.

Neid mõtteid on minu kõrvu jõudnud erinevaid: kes pidas seda parimaks väljapanekuks; kes mõtles rajamise pooleli jäänud olevaks; kes otsis mõtet ja praktilisust seda leidmata; kes oli mures, et liivakotist on liiva välja pudenenud. (Olgu siin mainitud, et kotis ei olnudki liiv, seda kallati taotluslikult maha). Ka väljapaneku rajajad Käokinga tüdrukud olid kavandit esmakordselt nähes jahmunud. Kõik aga sujus suurepäraselt ja meie toimetused leidsid tunnustuse nimega „Kõige intrigeerivam lähenemine".

Kõrgetasemeline žürii, Tallinna abilinnapea Deniss Boroditšiga eesotsas, koosnes 15 liikmest, kuhu kuulusid Tallinna linnavalitsuse ja kommunaalameti inimeste kõrval maastikuarhitekte ja aiandusega seotud inimesi, kelle hulgas tuntud nimesid nagu Kersti Lootus, Ülle Grišakov, Peep Moorast, Mati Laane.

Hindamisest räägib arhitektuuribüroo „Lootusprojekt" juhataja, maastikuarhitekt Kersti Lootus järgmist: „Igal žüriiliikmel tuli esitada üks esimese koha kandidaat kummagi teemaaia kohta. Samas vaadati ka kõiki aedu kogu suveperioodil ja hinnati nende tugevamaid külgi võrreldes ülejäänutega. Siit tulidki need äramärkimised-tunnustamised. Üldpildi moodustasid kaks küllaltki selgelt eristuvat tüüpi - aedniku aiad ja arhitekti aiad, kui nii võib öelda. Kuressaare aia puhul oli tegemist vaieldamatult arhitekti aiaga. Julge lähenemine. Tugev kompositsioon. Nutikas-vaimukas lahendus. Eristub veenvalt aednikuaiast. Tegemist on kunstiga."

Ise oleme saavutuse üle väga uhked, tuli see ju 31 osaleja hulgast valituna! Peavõidu väärilised olid vabaõhumuuseumi aed "Rannarahva rajad" ja Tallinna Botaanikaaia aed „Rahvusmustrid Eesti Kultuurmaastikus". Rahva lemmikaia „Rannikuaed" lõi aga Schwerinist pärit maastikuarhitektuuribüroo.

Loodame, et suutsime ka iga Tallinnas elava saarlase südames kerge tuksatuse esile kutsuda.

Kindlasti andis tunnustus aga julgust osaleda ka järgmisel aasta festivalil, kui teemadeks on „Valgus ja värv" ja „Feng Shui aias".

Meeskond Kuressaare ideekavandi taga:

Autorid: linnaarhitekt Hannes Koppel ja vanemarhitekt Kadri Randoja

Ürituse koordineerija: heakorra ja haljastuse spetsialist Katrin Reinhold

Väljapaneku rajas: OÜ Käoking, Ene Oljanoi ja Marve Järv

Sponsorid: OÜ Käoking, Agri Center, Saaremaa Golf, Kaseoru Transport.