Siin jooksid kokku ka Nabala, Sausti ja Kurna mõisa piirid. Vasakule pöörates jõuti Sausti (Kaarepere) mõisa, paremale pöörates Kurna- Mõisakülla ja Kurnale. Pole teada, kas sellel risteel ka neljapäeva öösel keegi käis Vanatühjale kolme tilka verd ohverdamas, kuid kui kõrts oli teelisi täis, siis mõnisada meetrit otse edasi Reveli suunas oli juba Harioja (Arjuva) kõrts. Mõnedes kirikuraamatutes ka Härgoja kõrts.

Paar kilomeetrit edasi Reveli poole jõuame jälle ristteele, kus asus Loo kõrts. Peale Põhjasõda sai talle nimeks saanud Söta (Söödi) kõrts. Paremale pöörates jõuame umbes kilomeetri pärast Kurna mõisa keskusse.

Praegu kulgeb peaaegu sama trassi mööda Tallinna ringtee. Kõrtsihoone asemel on praegu Öövahi (Ööbiku) koht. Sadakond meetrit tagasi Kiili poole rajati hiljem Söödi talu ja Kurna algkooli hoone.

Kaheksa kõrtsi

Reveli suunas hargnes tee nüüd kaheks. Parempoolne haru kujutas endast taliteed üle põldude ja heinamaade, üle Ülemiste järve otse Revelisse (ehitusmaterjalide müügikeskuse selja tagant läbi). Poole kilomeetri kaugusel oli juba Saire kõrts.

Saire küla oli praeguse Vaela küla ringteest Tallinna poolne osa. Paari kilomeetri pärast jõuti Katko kõrtsini. Praegu asub Katko kõrtsi ja talu maadel Uuesalu elurajoon. Nagu öeldud, kuna tegemist oli taliteega, siis Saire ja Katko kõrtsid pidid suvel ilmselt tegutsema tavaliste taludena. Saire kõrtsi mälestusena on Hansaplandi lähedal ühele taluteele Kiili valla poolt pandud nimeks - Kõrtsi tee.

Katko kõrts oli väheke soodsamas olukorras. Saire küla ja Katko vahel olid taluperemeeste heina- ja metsamaade siilud, seega hobusega sõitmist kogu aeg. Edasi jätkus tee läbi Mõigu Lasnamäele. Eesti Wabariigi ajal kaaluti isegi tee kandmist II klassi teede nimekirja. Praeguseks täielikult kadunud.

Valides Söta kõrtsi juures vasakpoolse haru, on järgmine kõrts alles Raudarro (Raudalu) kõrts. Tõdva poolt tulles mööda Raudalu (Viljandi) maanteed oli viimane kõrts Sausti mõisa maadel Kõvera kõrts, Kõvera oja ääres. Tegemist oli Sausti mõisast mööduva Tõdva jõe lisajõega. Kõrts ise asus praeguse Luige keskuse vastas.

Umbes pool kilomeetrit Reveli poole oli Havikko kõrts. Peale Põhjasõda juba Tammetalu kõrtsi nimelisena. Praegu asuvad selle koha peal eraisiku hooned. Veel paar kilomeetrit edasi jõuame juba eelpool mainitud Raudalu kõrtsini. Kõrtsihoone on osaliselt säilinud. Hoone külje all on linnaliini autobussi lõpp-peatus ja üle tee bensiinijaam. Seega oli meie kandis "kuldsel rootsi ajal" võimalus napsu võtta kaheksas kõrtsis.

Pärast Põhjasõda

Siis saabusid pöördelised ajad: katk, nälg, Põhjasõda. Üleminek Vene tsaari võimu alla. Elanikkond vähenes märgatavalt. Kuid peale Uusikaupunki rahu sõlmimist 1721. a. leiavad kõik endised kõrtsid taastamist. Kõige viimasena Saire kõrts.

Tuleb juurde ka uusi kõrtse. 1763. ja 1764. aastal on Kurnal kirja pandud Liba kõrts. Kas on mõeldud Liiva kõrtsi või mõnda muud, ei oska öelda. Igatahes Liiva kõrtsi on kirikuraamatutes mainitud alates 1777.

aastast. Kõrts asus praeguse Looduse kaupluse lähedal ja lagunenud hooned lammutati 10-15 aastat tagasi. Järve Selveri vastas, üle Pärnu maantee Raudalu poole, asus Risti kõrts, millest on teateid alates 1774. aastast. Siin lõppes ka Kurna mõisa territoorium ja algas Erbe suvemõis. Hilisemal ajal plaanis Tallinna linn Risti hoonetesse keskuse, kus asuks mustuse väljaveoks vajalik inventar. Hooned lammutati 1950. aastatel.

1798. a. ilmus Tuhala mõisa omaniku Mellini atlas. Selle järgi on Risti kõrtsi nimetuseks Vanaristi ja Raudalu ning Tammetalu kõrtsi vahel asub Uueristi kõrts. Kirikuraamatus on selle viide 1789. aastal.

Kuid seda kõrtsi ei ole kauaks ja asukoha kohta võib teha vaid oletusi, sest Mellini kaart on liiga umbmäärane. Kui varemal ajal kulges maantee praeguse Kurna vallamaja juurest Raudalu kõrtsini, kulgedes kilomeetri ulatuses praktiliselt paralleelselt Viljandi maanteega, siis mingil ajal, sadakond meetrit enne Viljandi maanteed, on praegune Kiili- Nabala tee pööratud järsult vasakule. Tekkinud uue ristmiku lähedale võibolla rajatigi Uueristi kõrts. Igatahes oli 18. saj. lõpus meie kandi talumehel võimalus mõisast suure vaevaga teenitud raha samale mõisnikule tervelt kaheteistkümnes kõrtsis tagasi anda. Raha puudus polnud takistuseks.

Said "rehnuti" peale oma lõuatäie kätte. 1882. a. keelati kõrtsmikel ära oma rehnuti peale viina müüa. Rehnuti õigus jäi ainult mõisnikule. Pärast võttis ka mõisnik rehnuti pidamise eest väikese kõbina lisaks.

Kui 19. saj. teisel poolel hakkasid mõisnikud talusid päriseks müüma, siis ostu-müügi lepingu järgi ei tohtinud taluomanik oma maadel alkohoolseid jooke toota ega müüa ning ei tohtinud seda ka teistele lubada.

Seoses rahva teadvuse kasvuga suurenes vastuseis kõrtsidele. Nõuti nende sulgemist. 20. sajandi alguses pani tsaaririik mõisnike kõrtsid kinni. Viinamüük muutus riigi monopoliks. 1914. aastal oli Kurna valla piirides kolm kõrtsi (Liiva, Tammetalu ja Kännu kõrts Lehmjal) ja üks kroonu viinapood (endise Sausti kõrtsi ruumides Kiilis). 1915. aastal lähevad kinni ka Kiili viinapood ja Kännu kõrts.

Esimese maailmasõja, enamlaste oktoobrimässu, Eesti Wabariigi sünni aegadel oli ainuke legaalne alkoholi saamise koht meie kandi rahval "Liiva Restoraan". Liiva restoran oli koht, kus elu käis. Siin tegid viimased tropid linnareisilt koju suunduvad Kurna ja Nabala talumehed. Kui Tallinnas viimased restoranid ööseks kinni pandi, kihutasid joomaseltskonnad Liivale pidu jätkama.

Eesti Wabariigi algusaegadel oli viin tšeki peal ja Kurna rahvas sai seda osta ainult Tallinnast. 1923. a. saab tšekiviina müügiloa Liiva restoran. Kaklused, vargused, kallaletungid kõrtsi lähedal metsas - kõik see häiris rahvast ja taotleti Liiva restorani sulgemist. 1926. a. õnnestus mõneks ajaks Liiva restoranile isegi topeltlukk ette panna. Restoran suleti Tallinn- Haapsalu rahukohtu otsusega ning enne seda oli jõutud kõrts sulgeda sõjaseaduse alusel siseministri poolt.

2007. a. avati Kurna mõisa endises aidahoones noobel hotell-restoran "Üksik rüütel", mis kahjuks juba 2009. a. pankrotti läks.