H.K.: Haridus? (millistes koolides õppinud, alustades algusest).

A.R.: Esmalt 4 aastat Sausti põhikoolis, siis 4 aastat Tori põhikoolis, siis 3 aastat Vändra keskkoolis. Seejärel käisin päris palju aastaid EPAs, õppisin agronoomiat, aga teatavani ei jõudnud. Nüüd õpin taas Maaülikoolis, loodusturismi erialal, paar nädalat tagasi sain magistrikraadi ja augustist jätkan doktoriõppes.

H.K.: Perekonnaseis ja lapsed?

A.R.: Abielus. Mul on kolm tütart: Aasa, Lille ja Luule ning poeg Aksel.

H.K.: Põnev seik senisest elust?

A.R.: Maailma mastaabis erutav sündmus, milles juhuse tahtel osalesin, oli sõjaväes. Teenisin Moskva õhukaitses. Valvasime taevast kehvasti, kuna lasime läbi ühe saksa noormehe, kes oma väikelennukil Cesna maandus Punasele väljakule. Seda sündmust loetakse N Liidu lagunemise üheks esimeseks oluliseks tõukeks.

H.K.: Ametid (milliseid ameteid peetud, alustades esimesest)?

A.R.: Õpilasmalevas suviti põllutööline. Vahetult enne Jõesuu kolhoosi otsa lõppemist aasta seemnekasvatuse agronoom. Viimased kakskümmend aastat olen peamiselt olnud ise enese tööandja. Paar viimast aastat lisaks ka Maaülikoolis väikese koormusega lektor.

H.K.: Põnevamad reisid? A.R.: Kõige enam on liigutanud reisid hõimurahvaste juurde Karjalasse, Udmurtiasse ja Vepsamaale. Omakultuur pakub pinget ja loodan ka teisi ugrimugri maid külastada. Reisimine on lahe ja midagi on igas paigas põnevat. Eks mida kaugem kant, seda erinevam kodusest, sellised kohad on seni olnud Tobago, Shanhai, Rio de Janeiro, Queensland.

H.K.: Arvamus Tori vallavalitsusest, perearstist ja politseist?

A.R.: Väga hea!

H.K.: Südamelt ära?

A.R.: Elu on ilus!

H.K.: Tulevikuplaanid?

A.R.: Jah!

H.K.: Lemmiksöök ja jook ning ehk on anda ka mõni hea omaleiutatud söögi või joogi retsept?

A.R.: Sealiha on parim! Armastan väga ka suppe. Lemmikjook on piim. Meeldib ka hapupiim. Hästi maitseb ka viin.

H.K.: Mis on sinu kodukandis hästi, mis võiks teisiti olla või mis puudub?

A.R.: Parim asi siinkandis on Soomaa rahvuspark. Soomaa loodus on seda staatust ka väärt! Palju asju on puudu ja see on väga hea! Siiski kui saaks soovida üht asja, siis see oleks igapäevane liinibussi ühendus Soomaa külastuskeskusesse nii Viljandist kui Pärnust.

H.K.: Lemmikteenindaja ja teenindus Tori vallas?

A.R.: Enn Lossmann, arvutiasjatundja.

H.K.: Televisioonis oli näha film "Armastusega Udmurtiast", kui pikalt seda filmi tehti ning mida meenutad filmist?

A.R.: Seda filmiti 4-5 päeva reisil siit sinna ja tagasi ning aasta hiljem ühe päeva ka Soomaal. Meenub palju toredaid inimesi.

H.K.: Suveti tehakse Karuskosel haabjaid. Kui kaua see tegevus on juba kestnud? Ehk tutvustad seda lähemalt.

A.R.: Ühepuulootsikute tegemine on kestnud sama kaua kui inimasustus siin nende jõgede kaldail. Mul tekkis asja vastu huvi siis, kui selliseid veesõidukeid oma esimestel jõematkadel näha ja katsuda sain. Jutt kisuks pikaks, saadan paar pilti.

H.K.: Plaanid sellel suvel Soomaal?

A.R.: Jah!