Armastan seenel käimist väga ja loomulikult olen metsa ka sellel aastal jõudnud. Alati polegi kõige olulisem see, kas ja kui palju on seeni, aga see protsess iseenesest - perega metsas värskes õhus jalutamine... Seened, eriti kui neid juhtub palju leidma, on juba puhas boonus. Kui tavaliselt oleme sügisel jõudnud ka Lahemaa metsadesse, siis sellel aastal oleme ajanappuses piirdunud koduümbruse metsadega, ikka siin, Harku vallas. Seenesaak paraku sellel aastal vähemalt minul suur pole olnud. Kastmeks ja niisama söömiseks on neid küll jagunud, kuid erinevalt varasematest aastatest pole ma ühtegi purki seeni veel marineerinud. Loodan, et nii kesiseks saak siiski ei jää ja vähemalt paarkümmend purki riisikaid saab ka sisse tehtud.

Marineerituna armastangi erinevaid riisikaid, aga väga magusad on ka pilvikud. Ühel hetkel tahaksin jõuda ka nii kaugele, et puravikke kuivatada. Kõiki neid seeni siinkandi metsades ikka leidub. Kukeseeni olen aga sellel aastal tõesti väga vähe saanud.

MARGIT TOOMLAID
Rannamõisa lasteaia juhataja
Seenelkäik on sügisel üks minu lemmiktegevusi. Mõned päevad tagasi korjasin Nõva metsast männiriisikaid. Neid sai nii palju, et väikesed marineerisin ja suuremad läksid soola.

Talvel on siis hea seenesalatit teha. Kui kaugemale metsa ei jõua minna, siis imetlen lasteaia õuel kasvavaid sirmikuid, puravikke ja kuuseriisikaid. Aga need on tõesti ainult silmale nautimiseks!

RIHO RÕÕMUS
Ilmandu küla elanik
Kahjuks ei ole seenel käinud. Kui olin alla 18- aastane ja elasin veel lapsepõlvekodus Lüganusel, käisime alati seenel. Kui asusin õppima ning töötama linnas, siis jäid mul ka seenelkäimised ära. Isegi ei tea, miks.

Küll aga olen ma suur seenesööja. Arvan, et hästimarineeritud seened on parim suupiste niisama või pitsi viina kõrvale.