Milline on hetkeolukord?

Küsitluse korraldamine pälvis küllaltki suurt kõlapinda, selle kohta võis lugeda Meie Maast, Saarte Häälest ja Saarlane.ee uudisteportaalist. Valdav enamus vastas küsitlusele internetis, kuid usinalt täideti ka raamatukogus ja päevakeskuses olnud paberkandjal ankeete. Kes küsitlusele vastasid? Kõige aktiivsemalt võtsid küsitlusest osa 16-20aastased kinosõbrad. Selles vanuses vastajaid oli 452 ehk 43% kõigist vastajatest. Aktiivsusega paistsid silma ka 21-25aastased, neid oli täpselt 200 ehk 19%. Järgnes kuni 15aastaste grupp 138 vastajaga. 26-30aastaseid vastajaid oli 96, 31-45aastasi 108. Mõnevõrra ootuspäraselt vähenes vastamisaktiivsus ühes vanuse kasvuga. 46-50aastaseid vastajaid oli 19 ja üle viiekümneseid 33. 41% vastanutest olid mehed, 59% naised. Enamus tagasiside andjatest vastas, et käib kinos paar korda aastas (335 vastajat). Küllalt võrdselt vastati variantidega „ei käi kinos (vaatan filme internetist)" (147), „korra kvartalis" (161), „paar korda kuus" (114) ja „korra kuus" (111). 43 vastajat ütles, et käib kinos siis, kui näidatakse mõnda lastefilmi ja 17 inimest väitis, et käivad kinos igal nädalal. 48% vastanutest (506) hindas praegust kinoteenust hindega „mitterahuldav", 38% (399) pidas olukorda rahuldavaks. Heaks või väga heaks pidasid hetkeseisu vähesed.

Millised on kinohuviliste soovid ja eelistused?

Järgnesid küsimused meelepärase filmivaliku, hea kinoelamuse õiglase hinna ja kinokülastuseks sobivaima aja kohta. Mõneti üllatuslikult selgus tõsiasi, et kinohuvilised on täiesti võrdselt huvitatud nii väärtfilmidest kui ka nn massikultuurifilmidest. Esimeste all pidasid küsitluse koostajad silmas auhinnatud ja tunnustatud filme, teiste all mõeldi uuemate Hollywoodi linateoste peale. 73% vastajatest vaataks hea meelega mõlemaid. Valikus olid veel lastefilmid (huvi 30%-l), nn klassika ehk ajaloofilmid ja kirjandusteoste ekraniseeringud (29%) ning dokumentaalfilmid (25%). Heli Jalakas ütleb, et viimane näitaja on tegelikult vägagi sümpaatne. Hea kinoelamuse eest on 43% vastajatest nõus välja käima 3 eurot, 38% 4 eurot ja 25 % 5 eurot. Inimesed ei lähtunud sugugi võimalikult odavast piletihinnast ja variandiga „2 eurot" vastas 25%. Tähelepanu tasub siinkohal pöörata sellele, et nii mõnigi vastas siin mitme variandiga, sest piletihind oleneb tõenäoliselt ka filmivalikust. Kui kinoseansid toimuksid ainult kahel päeval nädalas, eelistaksid vastajad kino külastada laupäeval (52%) ja reedel (45%). Sobivateks päevaks peetakse ka pühapäeva (35%) ja neljapäeva (33%). Järgnesid kolmapäev 23%-ga, teisipäev 16%-ga ja esmaspäev 11%-ga. Küsimuse peale, kus võiks Kuressaares filme näidata, pakuti enamasti Kuressaare Linnateatrit ja Kuursaali. Selle küsimuse juures polnud vastusevariante antud ja fantaasial võis tegelikult lasta lennata.

Arvamused ja ettepanekud

"Päris paljud inimesed on kirjutanud küsitluse ettepanekute ossa, et nad loodavad tõesti, et küsitlus kino teemal muudab midagi, ja nad ootavad sellele järgnevat tegutsemist," ütles Rauno Lember. Tema sõnul näitab nii suur vastajate arv teema olulisust. Milliseid soovitused jäid enim kõlama? Paljudest vastustest jäi silma, et inimestele ei meeldi filme vaadata samas ruumis, kus muul ajal pidutsemas käiakse. Samuti meeldiks rahvale kinos käia ennekõike just nädalavahetusel. Mõni soovitab kino tarvis eraldiseisva hoone ehitada, kuid enamasti nähakse sobivate filminäitamiskohtadena Linnateatrit, Kuursaali ja Kuressaare Kultuurikeskust. Kino meeskonda soovitatakse rohkem noori kaasata. Filmide valimisel võiks arvestada kinosõprade eelistustega, näiteks eelnevalt korraldada teatud filmide vahel valiku tegemiseks küsitlus. Kindlasti peab suurenema reklaami osatähtsus, sest praegu ei pruugi kõik huvilised olemasolevate või juurdetulevate võimalustega kursis olla. Peale filmi võiks korraldada arutelusid ja eesti filmide puhul võiks filmis ülesastunud näitlejatega kohtuda. Läbi käivad veel ideed nagu soodustused gruppidele, koostöö koolidega, beebikino jm. Arvatakse ka, et ei ole vaja näidata palju filme, pigem tuleb panna rõhku kvaliteedile. Üleüldiselt loodetakse, et kinoelu elavneb.

Kuidas edasi?

Teisipäeval, 28. veebruaril istusid Rauno Lember, Heli Jalakas ja Lindia Lallo üheskoos maha, et küsitluse põhjal kogunenud teavet analüüsida. Rauno Lember loodab, et õige pea on mingisuguseid sõna otseses mõttes silmaganähtavaid tulemusi võimalik ka näha. Küsitlusest on kindlasti kasu olnud. Üksmeelselt tõdeti, et kinoteenus vajab hädasti rahalist toetust.

Paraku on uued linateosed filmirullidel ja vajalikku aparatuuri siia osta ei ole lihtsalt võimalik, võttis Heli Jalakas ühe olulisima kitsaskoha kokku. Kindlasti on ka vanemate filmide hulgas häid ja kvaliteetseid, mida tasuks vaadata ja näidata saaks ka uuemaid eesti filme. Eeltöö eesti filmistuudiote ja filmilevitajatega igal juhul käib ja esimesed sammud on astutud. Lindia Lallo sõnul tasub kinosõpradel silmad-kõrvad lahti hoida, sest loodetavasti tuleb juba lähiajal häid uudiseid.

Kultuuriministeerium toetas Kuressaare Linnateatri filmiprogrammi projektipõhiselt. Taotluse selleks tegi Heli Jalakas. Aarne Mägi Kuressaare Linnateatrist valgustab tuleva aasta plaane: „Eraldi teema on Eesti filmitoodang, väärtfilmid ja lastefilmid. Selle aastanumbri sees loodame esitleda kõiki kahtteist siin valmivat kunstilist filmi, nende seas ka Kuressaarest pärit Ilmar Raagi filmi „Veel üks croissant", mis on valminud kolme riigi koostöös. Esilinastust sellele filmile planeeritakse nii Tallinnas kui ka Kuresaares selle aasta sügisel. Mida rohkem head kultuuri me tarbime, seda targemaks ja paremaks me saame. Küsimus ei ole selles, kas leida uued ruumid kino jaoks, vaid selles, kuidas olemasolevate võimalustega kinokunsti just kunstilist taset silmas pidades vaatajani tuua."