Tänaseks on märk üleval ja segadust sellega vähem, kuid üks suur segapundar tuleb vallal lahendada lähiajal seoses Siimu tee piirkonna aadressidega, kus majade numbrid ja aadressid on päris sassis.

Tegelikkuses ongi kaks küla, Uulu ja Laadi, suuresti kokku kasvanud, isegi vee- ja kanalisatsioonitrassid on samas süsteemis. Tahkuranna vald on viimase 6 aasta jooksul investeerinud Laadi külla ca 225 tuhat eurot, kuid ilmselt loobuks paljud kõigist neist investeeringutest, kui vaid saaks kergliiklustee vähemalt Siimu teeni. Kahjuks ei ole selleks vallal piisavalt raha olnud ja tänaseks ei ole veel ka kõik maaomanikud, kelle maadele peaks tee tulema, andnud oma nõusolekut.

Käesoleval aastal peaks eeldatavalt Maanteeameti rahastusega rajatama bussipeatus Valga maantee äärde Männiku tee ristmikule ning valla rahade toel plaanime lõpuni välja ehitada Mäeotsa planeeringuala kanalisatsiooni.

Suurt muret on teinud vallavalitsusele ja kindlasti ka nende piirkondade elanikele uusarendused, mis ei ole arendaja poolt korrektselt lõpule viidud. Siin on kindlasti oma süü ka vallal ja seetõttu oleme jõuliselt neid probleeme lahendanud.

Arendusprojektidest oleme Laadi külas, kohati koos elanike abiga, ära lahendanud või lahendamas Männiku talu maadel tehtud mitmed arendusalad, lisaks Pihla, Siimu, Miku ja Mäeotsa.

Kolmanda sektori tegevustes Laadi küla elanikud väga aktiivsed ei ole. Kui Laadi külas on 4 tegutsevat MTÜ-d või seltsingut, siis külaelu mõningase korraldamisega tegeleb Männiku Talukamber, mida aga ametlikult MTÜ-ks vormistatud ei ole. Ühiselt käiakse koos ja peetakse jaanituld, osaletakse mälumängudel ning räägitakse veidi kaasa küla arengutes.

Mis jääb silma ja on päris üllatav, et Laadi külla on välja antud vaid üks Kauni Kodu tiitel. Võiks eeldada, et küla on oma arengutelt suuresti sarnane Reiu külale, kuid artikli autorile jääb mõistatuseks, miks Reiu külas on olnud võimalik sisuliselt kamaluga Kauni Kodu tiitleid välja anda ja jaguks veel tänagi senini tähelepanuta kodusid, kuid Laadi külas on vaid üks tiitel, mis anti üle 2005. aastal Aili ja Tiit Sommerile.

Laadi külas on registreeritud päris palju ettevõtteid ja selle koha pealt ollakse aktiivsed. Kohapeal on kindlasti ettevõtluses suurim tööandja Uulu Mõis OÜ oma Laadi laudakompleksiga. Peamine laut on ehitatud kunagise Lenini nimelise kolhoosi poolt 1974-1975 aastal, kuid esimene ehitati sinna juba paarkümmend aastat varem. Täna on laudakomplaksis ca 500 lehma ja ca 100 noorlooma.

Eelmise aasta piimatoodang lehma kohta oli ca 9 000 kg. Kuna kompleks on juba suhteliselt vana ja aegunud tehnoloogiaga, siis plaanib ettevõte lähiajal kompleksi rekonstrueerida. Selle teostamiseks palgati hiljuti loomakasvatusjuhiks Heino Vait, kelle ülesanneteks on Laadi farmikompleksi rekonstrueerimise ja ehituse ettevalmistamine ning uue farmi käivitamine. Heino Vait: „Rajatakse kaasaegne farm kuni 1000-le veisele. Olemasolevast farmist jääb kasutusse küün, lägahoidla ja pumbamaja. Ülejäänud hooned lammutatakse. Ehitatakse lüpsilaut kuni 500-le lehmale lüpsiplatsi ja olmeruumidega, erivajadustega loomade laut kinnisloomadele, vasikatele, mullikatele ja poegivatele loomadele. Lisaks silohoidlad ning hoidlad muljutud viljale. Eeldatav ehituse algusaeg on mitte enne aastat 2016. Kompleks peaks valmima ühe aastaga." Samas lauda vastas tagastatud kodutalu maadel alustas kümnekonna aasta eest AS Reldor Aare Partsi juhtimisel kilpmajade tootmist.

Tippaegadel sai tootmise ja ehituse juures tööd kuni 15 inimest. Ettevõte küll tootis majad peamiselt oma arendustele, kuid üllataval kombel ehitatud ca 100 majast ei ole ühtegi kokku pandud Tahkuranna valda. Masu ajast saadik on tootmine ja hooned seisnud kasutuseta. Aare Parts:
„Ootame turu paranemist, täna on veel üks valmis maja koos krundiga müümata, kuid meil on piisavalt krunte, kuhu ehitada. Kui turg paraneb, on suur tõenäosus, et jätkame majade tootmist."

Laadi külas elab palju huvitavaid inimesi, kellega sai põgusalt vesteldud. Ivo Orasmäe, Estonian Air'i Bombardier CRJ- 900 esimene ohvitser. Mis on täpsemalt Teie töö lennuki piloodina?

Minu tööks on lennu arvutipõhine ettevalmistus (kütuse kalkulatsioonid, praktilised ja prognoositavad ilmaolud lennuga seotud lennuväljadel, reisijate ja lasti andmed jne), raadioside pidamine lennuliiklusteenistustega, lennuga seotud dokumentatsiooni kogumine arhiveerimise tarvis ja muidugi praktiline lennuki piloteerimine kaaspiloodina.

Unistasin sellest juba väikese poisina. Põhjuseks Pärnus asunud nõukogude sõjaväelennuväli ja lend perega Kihnu lennukiga An-2. Kui taasloodi Eesti Vabariik, siis oli mul õnnelik võimalus õppida lenduriks Nõo Reaalgümnaasiumi lennuklassis. Lenduri kutsetunnistuse sain aastal 1995. Lendurina asusin tööle 3 aastat hiljem Pärnu lennufirmas Air Livonia, mis teostas lende Eesti saartele. Lennukiks oli An- 28. Aastast 2006 aga töötan riiklikus lennufirmas Estonian Air. Lennanud olen seal lennukitega Boeing 737 ja CRJ-900.

Kus saab Eestis õppida reisilennuki piloodiks?

Eestis on hetkel võimalik reisilennuki piloodiks õppida Tartus Eesti Lennuakadeemias.

Mis on Tahkuranna vallas hästi, mis halvasti? Mida ootaksite, et vallas oleks või vald teeks teisiti?

Tahkuranna vallas on üldjoontes kõik hästi, nii et põhjust siit lahkumiseks pole. Sõitmine Tallinna ja kodu vahet on olnud küll veidi väsitav, aga Tallinna kolida pole seni mõttes olnud. Vallajuhtimises tahaks näha suuremat koostööd erinevate valimisliitude ja parteide vahel. Pätsi ausamba juurde viiv kõnnitee tuleks porivabaks muuta.

Ivar Kaldasaun, Päästeameti Lääne Päästekeskuse juht.
Mis on Teie ametiülesanded Päästeametis?

Tegelen igapäevaselt kõigi päästega seotud teenuste ja tegevuste korraldamisega Lääne-Eesti 6 maakonnas (Pärnumaa, Saaremaa, Hiiumaa, Läänemaa, Raplamaa ja Järvamaa).

Kriisireguleerimise valdkonnas olen Lääne- Eesti regionaalse kriisikomisjoni esimees.

Miks valisite oma elukohaks Tahkuranna valla ja Pihla elamupiirkonna?

2006. aastal Pärnusse tulles oli mul kindel soov leida elukoht linnast väljas, aga samas mitte väga kaugel Pärnust. Minu jaoks oli elukoha valik emotsionaalne otsus - seistes oma tänasel krundil, vaadates ringi, kuuldes taustaks oja vulinat ja lindude laulu, tundsin, et see on minu koht. Vaatasime selle perega üle ja otsustasime, et see koht sobib meile hästi.

Kas olete elukohavalikuga rahul? Mis on hästi, mis halvasti?

Olen väga rahul oma kodu asukohaga Pihla tee elamupiirkonnas, siin on hea aura, mõnusad naabrid ja üldiselt vastab ka siinne infrastruktuur meie ootustele.

Puudust tunneme vaid bussipeatusest. Maanteeliiklus on väga tihe ja 8-aastase poja üle Riia mnt ja Valga mnt bussipealt koju käimise riski pean ma liiga kõrgeks.

Kas Tahkuranna valla elanikud saavad end turvaliselt tunda Päästeameti poole pealt vaadatuna?

Elanike turvalisus saab alguse ikka inimestest endist.

Kõik raskete tagajärgedega õnnetused saavad alguse ennekõike inimeste eksimustest ja tihti just hooletust käitumisest. Loodusõnnetuste riskid nii tormide kui üleujutuste korral ei kujuta endast meie Tahkuranna vallas riski inimeste elule, vaid on suuresti vararisk. Päästeameti poolt on hea tõdeda, et Tahkuranna vallas on inimeste suhtumine ohutusse hooliv ning väga hea on olnud koolide aktiivsus tule- ja veeohutuse koostöös Päästeametiga.

Tahkuranna valda reageerivad õnnetuse korral Pärnu, Häädemeeste ja Kilingi-Nõmme riiklikud ja Tali vabatahtlik päästekomandod.

Kas Tahkuranna vald eristub millegi poolest Pärnumaa keskmisest Päästeameti poole pealt vaadatuna?

Tahkuranna vallavalitsusele sooviks panna südamele kasutuslubade ja veevõtukohtade teemad. On väga oluline hooneid kasutada funktsionaalselt eesmärgil, milleks need on projekteeritud ja ehitatud.

Kasutusviisi järgimine välistab ohuolukordade tekkimist ning tagab tulekahju leviku piiramise ning kustutustööde kiire ja tõhusa läbiviimise. Nagu ka viimane suurem Tahkurannas toimunud tulekahju näitas, on selleks tootmisotstarbeks kohandamata hoones väga keeruline tulekahju kiirelt kustutada. Mitmetes Tahkuranna elamupiirkondades on probleemiks puudulik vesivarustus. Kõigi hoonete kustutamiseks peab olema tagatud tulekustutusvesi ja need lahendused peavad olema omavalitsusel koos arendajatega hästi läbi mõeldud.

Mida vald võiks teha, et ennetustöö oleks parem?

Turvalisema elukeskkonna kujundamisel on omavalitsusel oluline roll.

Tahkuranna vallas on üldiselt hästi korraldatud tänavate tähistamine ja heaks eeskujuks ka koolide ja huviringide aktiivsus laste ohutusalase teadlikkuse tõstmisel. Ohutus algab inimestest ja kodust, kui inimesed on ise hoolsad, kodud on kaitstud suitsuanduritega, korstnad on pühitud ja küttekolded hooldatud, siis ei ole õnnetusele tekkimisvõimalust jäetud.

2015. aastast alates peavad kõik korstnad olema kutsetunnistusega korstnapühkija poolt hooldatud ja edaspidi peab kord viie aasta jooksul kutseline korstnapühkija suitsulõõrid üle vaatama. Valla toetus on oluline ka vabatahtlike päästekomandode toetamisel.

Kuna Tahkuranna vald on riiklikest komandodest eemal, siis kuuluks siin vabatahtlik päästekomando Päästemati poolt kõige kõrgema koefitsiendiga toetatavate komandode hulka. Vabatahtlust ei saa eemalt tekitada, see initsiatiiv peab kohapealt tulema ja see eeldab head toetust ja koostööd ka kohalikult omavalitsuselt.

Tarmo Rüütli, Tallinna Kalevi jalgpalliklubi peatreener, lisaks seotud Eesti Jalgpalli Liiduga, endine rahvusmeeskonna peatreener. Miks valisite oma elukohaks Tahkuranna valla, kui kaua olete siin elanud?

Tahkuranna sai valitud, kui kortermaja võlud hakkasid ammenduma ja kuulutustest sai otsitud, kus midagi maja moodi asja pakutakse. Aastaid on sellest vist ligi 10 möödas.

Tahkuranna vald elukohana on igatahes muhe ja lahe, avar ja samas kompaktne.

Jalgpall on muutumas ka Eestis järjest populaarsemaks, paljudes riikides on aga lausa visiitkaardiks, kas meil on piisavalt järelkasvu ja kas töö noortega on liikumas õiges suunas?

Jalgpall on meil piisavalt populaarne ja võimalusi kaasa lüüa leiab iga huviline. Eks inimeste arv seab omad piirid, aga küll talendid leiavad oma väljundi.

Tahkuranna näide on väga hea. See on õiges suunas liikumise parim näide. Ma näen, et pisikesel väljakul käib tegevus (Uulu PK staadion), on tehtud õige samm ja toodud noorematele lastele trenn kodule lähemale. Mu naabripoisidki leidsid tee tagasi trenni. Aga edu tuleb ikka tasapisi ja eks ühel päeval on ka Tahkuranna poisid koondises.

Kalju Holzber, Topauto Pärnu tegevjuht.

Asutasime oma ettevõtte juba 1994. aastal. Seega saab meil sellel aastal 20 täis ja jõuame vist täismehe ikka. Tegevuseks on meil SEAT, SUZUKI ja ISUZU utomarkide müük ja teenindus.

Miks valisite oma elukohaks Tahkuranna valla?

Olen oma juurtelt maalt pärit ja tahes-tahtmata kiskus sinna tagasi. Oma eluaseme soetasin Tahkuranna valda 7 aastat tagasi.

Elukoha valikul eeldasin, et minu kodu ei tohiks jääda linnast, s.t töökohast liiga kaugele, lähedal peaks olema meri ja võimalus tegeleda spordiga, mis mind huvitab - nimelt suusatamine ja jalgratas. Ja kuna Tahkurannas asub vaieldamatult Pärnumaa parim vabas õhus olev Jõulumäe Tervisespordikeskus, siis ei olnud raske valikut teha.

Kas olete elukohavalikuga rahul? Mis on hästi, mis halvasti?

Tuleb leppida sellega, et maapiirkonnas võtab korraliku taristu valmimine rohkem aega. Seda oli näha ka meie tänaval, kus tänavavalgustus süttis alles eelmisel sügisel. Aga arengut on näha. Ootan veel, et ühel päeval võetakse ette ka Uulu ja Pärnu vaheline kergliiklustee ehitus.

Kas Tahkuranna vallas toimuvad üritused on huvipakkuvad, kas olete tihe külaline/osaline neis, millistest olete võtnud osa?

Üritusi toimub piisavalt, pigem on viga endas, kuna ei jõua enamusele nendest. Ilmselt on põhjuseks linnas tööl käimine ja selle tõttu jääb ka lõimumine külarahvaga tahaplaanile. Siiani olen üritanud aktiivselt osaleda Tahkuranna valla külapäevadel.

Kui palju autosid olete müünud Tahkuranna valda ja mida soovitaksid täna osta?

Täpset arvu on raske öelda, ilmselt on see kusagil kahe-kolmekümne ümber. Aga lähimad naabrid sõidavad meie juurest ostetud autodega, sellest hea meel. Eestlane ostab autot ikka vastavalt aastaajale, sügistalvel nelikveolisi ja kevadsuvel ökonoomseid pereautosid.

Kuigi ilmad on juba kevadised, on hetkel siiski veel populaarseim auto Suzuki S-Crossi nelikveoline mudel, vaikselt hakkab aga huvi tõusma uue Seat Leoni vastu. Need mudelid on ka minupoolsed soovitused. Aga Tahkuranna elanikele soovituseks: kui tulete autot ostma, siis andke ikka teada kust kandist pärit olete, et parimat soodustust Teile teha!

Krista Habakukk - Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse konsultant
Mis on Teie amet ja ülesanded PEAK-is?

Minu töö sisuks on olla abiline Pärnumaa Kodanikuühendustele ja vedada eest Pärnumaa Kodanikuühiskonna arenguid.

Selle raames tuleb anda nõuannet, korraldada koolitusi ühenduste juhtidele ja korraldada maakondlikke sündmusi nn Ühisnädal, ühenduste ja vabatahtlike tunnustamine, kodanikuühiskonna konverents jm.

Lisaks aitan kaasa vabatahtliku tegevuse arendamisele ja koordineerin maakonnas „Teeme ära" tegevusi

Miks valisite oma elukohaks Tahkuranna valla?

See oli meie pere emotsionaalne valik. Meie perele meeldib elada maal ja kuna siin oli meie jaoks sobiv koht, siis nii see juhtus, et elame nüüd juba mitmendat aastat Laadi külas.

Kas olete elukohavalikuga rahul? Mis on hästi, mis halvasti?

Üldiselt oleme rahul. Meil on ka väga head ja toredad naabrid. Puudust tunneme kergliiklustee üle, mis ühendaks küla VIA Baltica ääres valla keskuse ja Pärnuga. Praegune maantee on väga ohtlik jalgrattaga liiklejatele ja eks soovime ka meie teisele poole teed mere äärde minna, tundes ennast turvaliselt. Eks veidi kadedaks teeb, et teisele poole Pärnut on juba neid teid tehtud.

Kuidas hindad Tahkuranna vallas kolmanda sektori tegevusi/aktiivsust?

Tahkuranna vallas on tugevad ühendused ja nende võimekus oma tegevusi korraldada on ka järjest kasvav. Rõõmu teeb, et meil on eripalgelisi ühendusi, on käsitööd, kohalikku arengut, kultuuri, loodushoidu, noorte ja ka sporditegevusi.

Küll võiksime koos mõelda, kuidas informatsioon ühendustega liitumise võimalustest jõuaks laiemalt valla elanikeni. Ruumi on kindlasti veel ühendustele, kes soovivad tegeleda näiteks sotsiaalse ettevõtlusega või näiteks olla partneriks vallale avalike sotisaalteenuste pakkumisel.

Küll näen kõrvalpilguga vahel seda, et ühenduste juhid väsivad ja on ehk endale võtnud liialt suuri kohustusi.

See on meie kõikide õpikoht, kuidas siiski ühendustes oma liikmeid kaasata ja omavahel ülesandeid jagada. Kodanikuühiskonna tugevuse üheks oluliseks alustalaks on koostöövõimekus nii teiste valla ühendustega, valla ja ka ettevõtjatega. Oluline on teadmine, et me kõik soovime ju sama - et meie vallas oleks inimestel hea ja turvaline elada.

Kas Tahkuranna vald eristub millegi poolest Pärnumaa keskmisest ühistegevuses/kolmanda sektori tegemistes?

Meie vald on heas seisus võrreldes naabervaldadega, et meil on vallamajas olemas konkreetne inimene, kelle tööülesannete hulka kuulub suhtlemine ühenduste eestvedajatega ja vajadusel nende aitamine.

Minul PEAK konsultandina on väga hea teha koostööd ja on selge, kelle poole ka mina oma töös saan pöörduda.

Kindlasti võiks kirjutada Laadi külast mitmeid sama mahukaid ja sama huvitavatest inimestest/tegevustest artikleid, kuid leheruum päris kummist siiski ei ole.