Laagri Kool ja inglise muru

Käinud ameeriklane Inglismaal ja näinud seal ilusat ja siledat inglise muru. Jänki uurinud inglase käest, kuidas endale ka sellist muru kasvatada. "See on väga lihtne - muru tuleb igal nädalal kasta ja pügada." "Ja ongi kõik?" küsis ameeriklane. "Kõik jah. Aga nii sada aastat järjest!" vastas inglane. Mõnes mõttes saab seda lugu kasutada metafoorina ka ühe kooli ülesehitamisel ja arendamisel.

Laagri Kooli eluiga saab mõõta vaid napi kaheksa aastaga. Tollal valitud suund, õpetada poisse ja tüdrukuid erinevates klassides ühe segaklassi kõrval, on täna sotsiaalmeedia kanalis saanud ühtäkki kirgliku debati osaliseks.

On tuliseid kritiseerijaid, on poolehoidjaid, on ettepanekuid kontseptsiooni kohesest muutmisest kuni kogemusepõhise tõdemuseni, et poisid ja tüdrukud vajavad tõepoolest erinevat lähenemist õpetamisprotsessis.

Laagri Kooli selle esimesest päevast juhtinud direktor Marje Eelma sõnul olid lahusõppe argumentideks poiste ja tüdrukute erinevad arengufaasid ning oma 7-aastase koolijuhi töö kestel sai see tema sõnul ka praktilise kinnituse.

Pedagoogid said algusaastatel ka temaatilisi koolitusi. „Aga need olid pigem arengupsühholoogiale keskendunud, mingit metoodikat tüdrukute-poiste lahusõppe jaoks ei olegi. Samas- seda ei ole ka segaõppe osas," nendib Eelma.

Ka praegune koolijuht Viktor Juhanson leiab, et teema on kooli kollektiivi seisukohalt oluline ning arutelud on toimunud juba aasta algusest alates. „Leian, et igasuguse õppeprotsessi aluseks on head ja motiveeritud õpetajad. Laagri Koolis on selles osas kõik hästi, aga uue tulijana asjadele vaadates võib küll tõdeda, et lahusklasside olemasolu on peale kooli asutamist igapäevases õppeprotsessis natuke tahaplaanile jäänud. Soovin sellel teemal kaasata õpetajad elavasse arutellu, et uue nurga alt ja värskete mõtetega Laagri Kooli edasi arendada," lubab Juhanson laiemat diskussiooni.

Direktor usub, et keskmisest erinev õpikeskkond on huvitavaks väljakutseks igale tipptasemel pedagoogile ja selles osas soovib ta pakkuda täiendseminaride kaudu tuge haridusspetsialistidele. "Igal juhul on eesmärgiks see, et järgmise õppeaasta avalduste vastuvõtmise ajaks oleks nii õpetajate kui lastevanemate teadlikkus antud teemal senisest suurem," lisab koolijuht.

Sel õppeaastal kontseptsioonimuutust kindlasti ei tule

Tiheda kamaraga inglise muru ei ole lihtsalt niidetud heinamaa, seda tuleb järjekindlalt hooldada etapiviisiliste õigete töövõtetega. Aiapidajad ütlevad, et vahel tundub lihtsam loobuda. Ka praegusest koolikorraldusest loobumine ei ole nii lühikese tegutsemisaja ja paljude eelarvamuste najal ilma edasise tegevusplaanita vallavanem Andres Laiski sõnul mõistlik, kuigi tuleb tunnistada, et viimastel aastatel on lahusklasside populaarsus vähenenud. Sel aastal eelistasid 68 lapse vanemad (93st taotlusest) segaklassi ja esimest korda tekkis tunnetatav vahe vanemate soovide ja kooli poolt pakutava vahel.

 „Laagri Kool on asutatud läbimõeldult ja kindlat kontseptsiooni silmas pidades. Lahusõpe on ainult üks osa sellest. Ma ei poolda sellistes asjades kiirustavaid otsuseid. Minult on mõned lapsevanemad küsinud, et kus on siis tulemused, millega me tõestame, et valitud kontseptsioon ennast õigustab.

Olen ausalt vastanud, et see on rohkem usu küsimus, mingid arvud või graafikud siin, vähemalt nii lühikese tegutsemisaja jooksul, lahendust ei paku. Ja aus on tõdeda, et mingit „matemaatilist" tõestust ei ole ka kriitikutel, on samuti lihtsalt usk, lihtsalt teistsugune. Mina usun, et kõigepealt tuleks maksimaalselt läbi mõelda ja seada eesmärgiks ära kasutada lahusõpetamise eelised ja võimalused.

Alles siis, kui võime kindlalt väita, et need võimalused ei ole piisavad või ei suuda me neid ellu rakendada, on aeg kontseptsiooni muutuse arutelu lauale tõsta. Seda enam, et alates eelmisest aastast on ühe segaklassi asemel avatud kaks, ning ei saa ära unustada, et suur hulk vanemaid eelistab ka täna lahusklassi kasuks," arvab vallajuht.

Ometi tuleb vallavanema sõnul aktsepteerida kriitikat kooli senise arengukava osas, milles puudub sidusus lahusõppega, ka pedagoogide täiendõppe küsimus on tema sõnul uuesti päevakorrale tõstetud. Samuti õppemetoodika erinevuste teema ning klassivälised ühistegevused ja valitud ainete ühine õpetamine. „Need on küsimused, millega eelseisval õppeaastal tuleb süvendatult tegelema asuda, aga sellest sügisest küll mingit fundamentaalset muudatust plaanis teha ei ole. Kõige lihtsam on alati liikuda tagasi tavapärase, halli ja ebamäärase suunas. Mina toetan Laagri Kooli erinevust niikaua, kui ei ole veenvalt tõestatud, et see on vale lähenemine," kinnitab Laisk. Aga arutelu on tema hinnangul antud teemal vajalik ja hea ning peab andma võimalikult kiiresti põhja pikaajaliste strateegiliste valikute kinnistamiseks. „Kui me majanduskeeli nõudluse ja pakkumise vahekorda tagasi tasakaalu ei saa, siis tuleb kindlasti sügavalt peeglisse vaadata ja küsida, milles on asi," nendib vallajuht. Juunikuisel kooli nõukogu koosolekul oli samuti lahusõppe teema päevakorral.

Tõdeti, et lapsevanemate ja õpetajate eelistused on tõepoolest suundumas pigem segaklasside suunas ja leiti, et temaatilised koolitused aitaksid teadlikkust ja arusaamist lahusõppe võimalustest ja ohtudest tõsta, kuid püssi põõsasse viskamist ilma väga selge sisulise põhjenduseta nõukogu ei toetanud. "Kooli kontseptsiooni üle otsustavadki ju haridusasutust juhtima valitud isikud," leiab vallavanem.

Klassidesse jagamisel arvestatakse arenguühtsust

Augustikuu teisel poolel kogunevad õpetajad taas koolimajja ning 96 last jagatakse 4 klassi vahel, millest 2 on segaõppega klassi, 1 tüdrukute ja 1 poisteklass.

Kuna oma eelistuseks on 68 lapse puhul vanemad nimetanud segaklassi ja reaalseid kohti on 48, siis paratamatult eelneb selektsioon. Direktor Viktor Juhansoni kinnitusel komplekteeritakse klasse eelkooli päeva testitulemuste alusel, selliselt, et klassidesse saaks võimalikult võrdsel tasemel lapsed. Komplekteerimise juurde on kutsutud ka lasteaia õpetajad, kuna enamik lastest on eelnevalt käinud kohalikes lasteaedades ning nende õpetajad oskavad kaasa rääkida konkreetse lapse arengu ja isiksusliku kasvu kohta.

Tegevuskava

27-28. august toimub lahusõppe seminar Laagri Kooli õpetajatele

2013. septembris viiakse sisse kooli arengukavasse lahuspedagoogika peatükk

2013. septembris toimub koolituspäev praegustele (ja 1. klassis alustavatele) Laagri Kooli poiste ja tüdrukute vanematele

2013. oktoobris koolituspäev lapsevanematele, kes soovivad 2014. aastast koolikohta Laagri Kooli 1. klassis

2014. märtsis selged arusaamad Laagri Koolis rakendatava haridusliku kontseptsiooni tuleviku osas