Lääne-Virumaa maakaitsepäev on erakordselt tehnikarohke

23. juunil tähistab Lääne-Virumaa võidupüha maakaitsepäevaga Sõmerul. Seekordne sündmus tõotab tulla eriti tehnikarohke, kuid tegevusi ja uudistamist jätkub tervele perele.

Võidupüha ja maakaitsepäeva tähistamine algab pühapäeval, 23. juunil kell 10 mälestustseremooniaga Rakvere Vabadussõja mälestusmärgi juures ning seejärel kell 11 Rägavere Vabadussõja mälestusmärgi juures Kurenokal. Tseremoonia viib läbi Kirde Kaitseringkonna kaplan ning pärjad asetavad Lääne-Viru maavanem, Sõmeru vallavanem, Viru maleva pealik, Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu tegevdirektor, jõustruktuuride juhid, sõjaveteranid. Austust avaldama on oodatud igaüks.

Kell 12 saab maakaitsepäev hoo sisse Sõmeru keskusehoone juures, kus on oma tööd, tehnikat ja varustust tutvustamas jõustruktuurid.

Lääne-Viru maavanem Einar Vallbaum nimetas võidupüha aasta üheks tähenduslikumaiks päevaks, mil pühitseme vabadust ning Eesti ajaloo ühte olulisimat võitu. „Ühest küljest on võidupühal tähistatav maakaitsepäev aasta-aastalt mööda omavalitsusi liikuv kogupereüritus, mida korraldame koostöös väljakujunenud heade partneritega. Siiski pakub see igal aastal midagi erilist, tänavune paistab eelkõige silma tehnikarohkusega," tõi maavanem välja. Ka kiitis ta Sõmeru valda, kes on olnud kogu ettevalmistusprotsessis initsiatiivikas ja tugev koostööpartner.

Viru maleva pealik major Marek Laanisto loetleski masinaid ja tehnikat, mis maakaitsepäevaks kaitseliidu ja kaitseväe poolt Sõmerule kokku toodud on: "Amfiibne soomustransportöör Sisu Pasi, soomustransportöör MAMBA, lühimaa-õhutõrje maa-õhk-tüüpi raketisüsteem Mistral, kaheraudne automaatne õhutõrjekahur ZU-23-2, 155mm haubits ning mitu relvajõudude transpordimasinat - Volvo TBG, DAF, MB UNIMOG. Riigikaitsehuvilistes võiks tähelepanu äratada näiteks Sisu PASI, mis on 7,35 m pikk ja kaalub 13,5 tonni. Seda iseoomustab terasest soomus, maamiinikindel põhi ning pöördtorn sõiduki katusel."

Kaitseliit pole siiski väljas üksnes masinatega, vaid pakub koos naiskodukaitse ja kodutütardega näituste abil huvitavat teavet ning aktiivseks kaasalöömiseks erinevaid võimalusi. Koos noorte kotkastega saab õhkrelvast ja kuulipildujast paukpadrunitega laskmist proovida. Pioneerid tutvustavad erinevate sõdade käigus Eestimaale maha jäänud lõhkekehasid. Ka seekord ei puudu ürituse lahutamatuks osaks saanud sõdurisupp, seda pakub naiskodukaitse.

„Ka tehnikavõõrale inimesele peaks pakkuma elamuse 4-kohalise helikopteri ROBINSON ülelend kella 13 paiku. Ja see pole veel kõik, sest oodata on ka õppereaktiivlennuki L-39 ülelendu ajavahemikul 13-14, kohe peale Haapsalu paraadi ülelendu," jätkas Marek Laanisto.

„Sel aastal on maakaitsepäeva iseloomustavateks sõnadeks üksikvõitleja varustus ja relvaliigid. Näituse vaatajad saavad hea ülevaate erinevatest relvaliikidest, tehnikast, võimalikest abivahenditest ning üldpildis tuleb mõista tänase lahingupildi keerukust, mis paneb kõik selle koos ja koordineeritult tegutsema," tutvustas Lääne-Virumaa maakaitsepäeva kontseptsiooni Marek Laanisto.

Erivahenditega bussiga on seekord kohal Viru vangla. Politsei- ja piirivalveamet tutvustab piirivalve poolelt kaatrit ning piirikontrolli tehnikat, kohal on motopolitsei ning politsei uus avariibuss. Viru vangla, politsei ja piirivalve teenistuskoerad näitavad, mida nad oskavad. Nii noorsoopolitsei kui päästeamet on väljas ennetustelgiga, kus leidub põnevat tegevust ja uudistamist ka lastele. Maanteeamet suunab tähelepanu liiklusohutusele ning võimalik on proovida pöörleva autoga avariiolukorda, kus auto üle katuse rullub.

Kell 12.30 oodatakse kõiki keskusehoonesse kuulama Pajusti klubi meesansamblit Inge Arula juhendamisel. Kell 12.30 kogunevad Lääne-Viru maavanema Einar Vallbaumi kutsel ka veteranid Sõmeru keskusehoonesse, et teha traditsiooniline ühispilt ning istuda pidulikku lõunalauda koos maavanema, Sõmeru vallavanema ja jõustruktuuride juhtidega.

Kell 13 lisavad päevale värvi kohalikud isetegevuslased, kes annavad kontserdi Sõmeru keskusehoones. Üles astuvad Uhtna Pasunakoor, Uhtna naiskoor, Uhtna naisrühm Tantsumaias ja naisrühm Sõmeru Sõsarad.

Lisaks kontserdi kuulamisele on keskusehoones võimalik tutvuda August Kondoja ja MTÜ Tööpataljonlaste Ühingu initsiatiivil üles seatud ajalootoaga.

Kell 14 kutsub kaitseliit taas keskusehoonest õue jälgima demonstratsioonesinemist „Vabatahtlikud riigikaitse ühes võimalikus rollis", kus vabatahtlik riigikaitse esindajaskond näitab, kuidas korraldada varitsust ja mida annab teha varitsusse sattumisel.

Kell 14.45 rivistavad end Sõmeru põhikooli juures võidupüha paraadiks üles Lääne-Virumaa valdade ja linnade liputoimkonnad, Viru maleva lippurid, kaitseliitlased, noored kotkad, kodutütred ja naiskodukaitse. Paraadi teekond kulgeb kooli juurest keskusehooneni ning maakaitsepäev kulmineerub võidutule jõudmisega Sõmerule kell 15. Pidulikul tseremoonial Sõmeru keskusehoone ees annab kell 15 Lääne-Viru maavanem Einar Vallbaum Lääne-Virumaa linnade ja valdade esindajatele üle presidendi läkitatud võidutule. Kõik soovijad on oodatud oma jaanilõketesse võidutuld võtma.

Korraldajad juhivad tähelepanu, et maakaitsepäeva ürituste ajal on parkimiskorraldus Sõmeru alevikus muutunud ning jälgida tuleb liikluskorraldust reguleerivaid märke.

Maakaitsepäeva korraldavad Kaitseliidu Viru Malev, Sõmeru Vallavalitsus ja Lääne-Viru Maavalitsus. Osalevad Kaitseliit, Eesti Kaitsevägi, Maanteeamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Viru Vangla. Toitlustamist toetab OG Elektra AS. Ajalootuba on Sõmeru keskusehoones valminud kohaliku omaalgatuse programmi toel.

Tänavuse riikliku võidupüha paraadi korraldab kaitseliit Haapsalus. Presidendilt võtavad Haapsalust võidutule vastu ning viivad maakondadesse laiali iga maleva tublim naiskodukaitsja ja kaitseliitlane, kes on oma tegevust Kaitseliidus alustanud juba kodutütre ja noorkotkana. Viru malevat esindavad naiskodukaitse Viru ringkonna liige Liina Lepik ja Kadrina üksikkompanii tegevliige ning Viru maleva väljaõppeülem kapten Meelis Kütt.

Võidupüha on Eesti riigipüha, mida peetakse 23. juunil alates aastast 1934. Sellega tähistatakse Eesti vägede võitu Võnnu lahingus Landeswehri üle 23. juunil 1919. Võidupühal peetakse meeles Eestile vabaduse välja võidelnud mehi ja austatakse langenute mälestust ning väljendatakse valmidust alati Eesti vabadust, oma perekonda ja kodu kaitsta.

Enne II maailmasõda oli maakaitsepäev kaitseliidu maleva, omavalitsusjuhtide ja jõustruktuuride töökohtumine, kus arutati riigikaitset ja hädaolukordade lahendamist puudutavaid küsimusi. 1995. aastal alustas Kaitseliidu Harju malev soomlaste eeskujul maakaitsepäeva tähistamist kogupereüritusena ja seda võidupühal. President Lennart Meri soovitas seda ka teistele maakondadele ning nii tähistataksegi üle-eestiliselt võidupühal ka maakaitsepäeva.