Seminari, mis toimus riikliku programmi ”Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009-2013” raames, korraldajateks olid Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Rahva Muuseum ning see oli suunatud alusharidusega tegelevatele ametnikele ja õpetajatele.

Kahepäevasel seminaril esinesid ettekannetega kirjanikud, teadlased, muuseumitöötajad ja alushariduse praktikud.

Arutleti keelekasutuse tähenduse ja väärtuste üle ühiskonnas ning käsitleti kultuuripärandi ja folkloori kasutusvõimalusi keeleõppes. Seminariettekannete ülesandeks oli analüüsida, mil määral arendatakse eesti keele keskseid väärtusi lasteaia keeleõppes ning missuguseid tõhusaid ja lastele meeldivaid viise selleks on kasutatud.

Avasõnad ütles Andres Koppel Haridus- ja Teadusministeeriu-mist, sõna võttis ka Eesti Rahva Muuseumi direktor Krista Aru. Riikliku programmi “Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009-2013” projektijuht Nelli Jung kõneles sellest, et täiskasvanu väärtusi on peaaegu võimatu ümber kujundada. Lasteaiaaeg aga on inimese väärtuste - väärtushoiakute kujundamiseks just õige iga. Abiks ja toeks väärtushinnangute kujunemisel on väärtusprogramm.

Ajakirja Hea Laps toimetaja Leelo Tungal rõhutas seda, et igapäev vajab laps ka vaimutoitu ja oluline on väärtustada raamatuid. Ajakirja moto on võetud ütlusest: Hea laps –lambasilm, saba taha- valmis hunt. Inger Kraav Tartu Ülikoolist rääkis keelest kui kultuuri vahendajast, samuti oli kõne all ka kultuuriline identiteet.

Annika Kilgi Tallinna Ülikoolist tutvustas lapsesõbralikke sõnamänge, mida õpetajad oma igapäeva töös kasutada saavad. Helika lasteaia õpetaja Merike Lillo jagas kogemusi omatehtud mängudest Hea Alguse rühmas.

Koolitusel osalejatel oli võimalus ise ka mänge valmistada. Meie õpetaja Margitilgi valmis põnev omatehtud lauamäng, mida lastega igapäevatöös hea kasutada. Kadri Sõrmus Tartu Ülikoolist tutvustas “Keeletarga” projekti ning seminaril osalejad said vaadata videot “ Keeletark aias”.

Piret Voolaid Eesti Kirjandusmuuseumist rääkis lastefolkloori kogumisest uurimise ja tõlgendamiseni. Ühelt poolt kujutab lastepärimus endast laste loodud pärimust, mis levib nende endi keskel. Teiselt poolt on see täiskasvanutelt lastele suunatud pärimus, mida esitatakse lastele ja koos lastega mitmesugustel praktilistel eesmärkidel.

Huvitavaks kujunesid ekskurssioonid Eesti Rahva Muuseumi Näitusemajas näitustel “Muuseum näitab keelt” ja “Eesti, Maa, rahvas, kultuur”. Veel ootas kõiki ees külaskäik Tartu Mänguasjamuuseumisse Lutsu tänaval. Muuseumi õdus õhkkond ning mängulised väljapanekud viisid täiskasvanud tagasi lapsepõlve helgetesse päevadesse.

Seminariga võis väga rahule jääda, muuseumikeskkond koolituspaigana oli vaheduseks väga inspireeriv ja teiste erialade spetsialistid lektoritena silmaringi laiendavad.