Laiuse lossivarematest saab atraktiivne tantsukeskus Via Hanseatica ajaloolisel maanteel
Tantsijad saavad nüüd senisest paremini proove teha ja esineda.
Iga Via Hanseatica maantee piirkonda jääv omavalitsus otsustas, millised objektid piiriülese turismiprogrammi raames ja Euroopa Liidu toetusel rajada.
"Jõgeva vallavalitsusel tekkis paikonna kultuuritegijatega nõu pidades mõte ehitada korralik tantsuplats Laiuse ordulinnuse varematesse, kus pidevalt on korraldatud rahvarohkeid üritusi. Nii valmis lossihoovis tantsulava mõõtmetega 11X15 meetrit. Ehitustööd teostas parima pakkumise teinud osaühing Kivikuvand," ütles Jõgeva vallavalitsuse majandusspetsialist Uuno Laul, kes oli tantsulava rajamise koordineerimise eestvedajaks kohalikus omavalitsuses.
"Idee tekkimisest teostamiseni kulusid mõned aastad. Esimesel korral lükati tagasi ka rahastamistaotlus, kuid 2011. aastal tuli sellekohane positiivne otsus," lisas ta. Lauli sõnul eraldati raha 10 030 eurot ning ühtlasi tuli vallal katta omaosalus.
Tantsimiseks head tingimused
Laiuse naisrühma Meie Mari tantsija Malle Aia sõnul on uuel tantsulaval juba proove tehtud. "Varem raskendas Laiuse lossivaremetes tantsimist vajuv ja künklik maastik. Uuel ja korralikult ehitatud laval on aga igati hea tantsida ning veendusime, et kingad peavad hästi vastu. "
Koostöös Jõgeva valla ja mitmete kaasaaitajatega on Meie Mari Laiuse lossihoovis korraldanud erinevaid rahvaüritusi. Nii toimusid Rootsi ja Poola ajalugu ning kultuuri ja Laiusel kunagi elanud ravakildu, mustlaseid, tutvustanud teemapäevad koos käsitöölaatatega.
"Kavatseme seda traditsiooni jätkata. Nii on tekkinud mõte korraldada tuleval suvel Laiusel jaanipäevapidu, kuhu nii lähemalt kui ka kaugemalt kokku tullakse," ütles Aia.
Tema sõnul mahub lavale tantsijaid piisavalt - ruumi on nii nais- kui ka segarühmal.
Kultuuriobjekt võimaldab kokkuhoidu
"Varem pidime sündmuste ajaks Laiuse lossivarematesse esinejate jaoks teisaldatava lava tooma. Nüüd, kus tantsulava valminud, selleks vajadust pole, mis võimaldab ka raha kokku hoida," ütles Jõgeva vallavalitsuse haridus- ja kultuuritöö peaspetsialist Marika Prave.
"Kui tantsulavale ka sein juurde paigaldada, siis sobiks see ka laulu- ja pillimängu etteasteteks," ütles omavalitsuse kultuurielu eestvedaja.
"Laiuse lossivaremates toimunud kultuuriettevõtmised on jäänud meelde rahvarohkuse ja sisukusega. Siia tantsupõranda ehitamine oli Jõgeva vallavalitsuse poolt igati õige otsus. Loodetavasti näeb nüüd Laiusel esinemas veelgi rohkem tublisid tantsukollektiive erinevatest paikadest. Ühtlasi tunneme tantsulava valmimisest teatud mõttes rõõmu ka oma kodukandi vaatevinklist, sest ajalooliselt on Sadala piirkond kuulunud Laius-Tähkvere kihelkonda," ütles Jõgevamaa rahvakultuuri spetsialist Pille Tutt, kes on ka Sadala Külade Seltsi juhatuse esimees.
Folklooriselts Jõgevahe Pere kunstiline juht ja Jõgeva kultuurikeskuse juhataja Airi Rütter nimetas lava ehitamist Laiusele oluliseks lahenduseks ennekõike paikkonna jaoks. "Paraku puudub Jõgevamaal veel kaasaegne ja igati nõuetekohane lava ülemaakonnaliste ja üle-eestiliste tantsusündmuste korraldamiseks," ütles ta.
Jõgeva vallavalitsuse majandusspetsialisti ja erinevate projektide eestvedaja Uuno Lauli sõnul kavatsetakse aga Laiuse tähtsust Via Hanseatica turismimagistraalil veelgi suurendada. "Nii oleme mõelnud korralda siin sündmusi, kuhu kuhu kogunevad kultuuritegijad, käsitöömeistrid ja teistegi alade esindajad ajaloolise tee mitmetest paikadest," ütles ta.
