Lambapidaja Kaljo Rand ütles ERR-le, et ega huntide tegutsemine niisama lõpe ning sellel võivad olla kurvad tagajärjed. "Täna viisid viis, homme 25, siis jälle 25 - võtab aega kuu või kaks kuud, aga lõpuks on su kari otsas." Võimalus on hakata oma karja huntide vastu kindlustama, nagu tegi seda lambakasvataja Ivo Lepik, kes paigaldas uhke 3 km pikkuse elektrikarjuse, mille 7000 volti tegi selle küll lambakindlaks, kuid hunti ei pidanud.Samas võib internetifoorumitest lugeda, et nii vägev aed peab kinni isegi grislikaru.

Lepiku sõnul hüppas hunt 1,2 meetri kõrgusest aiast lihtsalt üle. Lambakasvataja tõdes, et hirmu ajab nahka looma arvatav suurus, millest annab aimu 8 cm laiune ülemiste ja alumiste kihvade vahe.

Keskkonnaameti looduskaitse bioloog Tõnu Talvi ütles, et hea on, kui see luba aitab pahategija tabada, kuid ta loodab, et praegune olukord ei muutu hundivihkamiseks, hävitamise- või hirmukampaaniaks. "Huntidel peavad olema omad õigused ja võimalused," sõnas Talvi, kes on kindel, et hundil peaks liigina Saaremaal kindlasti koht olema.

Kaljo Rand Talviga sama meelt siiski ei ole. "Kas on ikka kindel, et hunt peab olema?" küsis Rand ja ütles, et ettepanek on selline, et saared võiksid olla täiesti hundivabad.

Loe pikemalt Saarte Häälest.