Lampide suguvõsast ja selle saatusest
Tookord jäi aga lugu mõnes mõttes poolikuks, kuna kõik asjaolud ei olnud mulle veel teada. Uurides hiljem Rannu koolilugu, selgus, et tuleb selle suguvõsa juurde veel tagasi pöörduda.
Meenutan, et kaugeim teadaolev Lampide esiisa oli Lambi Hans (1720 - 1797). Temal oli poeg Perandi Jakob (1755 - 1809), Jakobil omakorda poeg Mihkel (1804 - enne 1834), seega lühikeseks jäänud elulooga.
Mihkli pojast Peetrist ja tema järeltulijatest oli toona pikemalt juttu, kuid teisest pojast Andresest ja selle järeltulijatest mitte. Rannu kooliloos on aga just see haru olulise tähtsusega. Andres Lamp sündis 26. jaanuaril 1831. a. (v.k.j.) Rannu mõisa Perandi talus Mihkli ja Alice (tollases kirikuraamatus Alik, neiuna Kiivit) teise pojana. 24. augustil 1854. a. omandas koolmeistridiplomi Rannu kihelkonnakoolis. Sama aasta sügisel sai temast Uniküla kooli koolmeister. Ja sama aasta 20. oktoobril (v.k.j.) astus ta viljakasse abiellu Võnnust pärit Lena Simoga. Sellest abielust sündis 10 järeltulijat - 5 poega ja 5 tütart.
Andres ostis Rannu paruni von Gaveli käest väikese Kuudi talu ja laiendas seda hiljem juurdelõike ostmisega Puna talult. (Väikese vahemärkusena olgu lisatud, et hiljuti oli nende ridade kirjutajal väike kirjavahetus von Gaveli sugulasega, kes tundis huvi oma esivanemate elu kohta Rannus).
Uniküla kool tegutses Saadu talus. Oma vastustes Eesti Õpetatud Seltsi küsitlusankeedile 1863. aastal kirjutas Andres Lamp, et koolis käib 14 poissi ja 18 tütarlast ja nad saavad kõik koos koolitatud. Õpetatakse lugemist, kirjutamist, piiblilugu Vanast ja Vastsest Testamendist, katekismust, laulmist ja rehkendamist.
Lapsi koolitab üksinda. Palgaks ja ülalpidamiseks on kroonu poolt 3 taalri ja 6 krossi maa, valla poolt koolile küünalde, paberi, tindi ja krihvli ostmiseks 5 rubla hõbedat. Aga mis selles ankeedis kõige huvitavam - küsimusele, kas koolmeister peale koolitöö ka millegi muuga tegeleb, vastas Andres Lamp, et tegeleb Valla Magasini kirjutamisega!
Tegu oli tollal küll Tamme vallaga, aga praeguse seisuga ikkagi Rannu valla alal. Seega juba 150 aastat tagasi anti välja meie lehe eelkäijat! Oleks vast huvitav mõnd eksemplari nüüd näha!
Äkki on kellegi pööningunurgas mõni veel alles?
Üks Uniküla kooli vilistlane, Ilma Mari e. Mari Ilm (1860 - 1961) meenutab oma kooliaega nii: „Koolin käesi ma Saadu pääl. Saadu koolitare olli väike. Pikät pengid olliva sehen ja laud kah, kelle pääle sa oma kraami pannit.
Noorma külän olli ka kuul, tuu oless ää lähike ollu, aga sinna es võeta. Tamme mõisa latset käesivä kah Saadu pääl. Ma olli kümneaastane, kui ma kuuli lätsi, üitstõiskümnes olli pääl. Märdi aigu nakass kuul pääle, jüripäevän saeme koolist valla.
Mul olli ää pää, mul koolin rasse es ole. Jakupsooni kooliraamat olli, sääl olliva tükid sehen, mes koolin loeti. Venekiild meie koolin es opeta. Poesikeisile opeti rehkendust, tütrukesi tollega es vaevata. Aga laulda saime küll paillu, laulmine olli õdaguld. Saadu koolin olliva erilä kah, sis mängiti ja latse laoliva, opetaja esi ka iki sääl üten. Aga kümme käsku ja piiblilugu olli iki pääasi.
Livvulaskmine jää pääl olli keeletu, aga poiskese es kuule, lätsivä ikki. Oja oli valla, mõnikõrd joba enne jüripäivä lätsivä oija tsuklema. Vana Lamp pahand ütteviisi, vahel noheldi kah. Mitu poissi saeva pessä, ku koerust teivä." Selline oli siis tollane koolielu.
Andrese kolleeg kihelkonnakoolist Johann Kompus kirjutas oma mälestustes (lühendatult, kirjapilt muutmata): „Kõige intiimsemalt sai läbikäides ennast avaldatud Kuudi Wanadele Andres Lampile ja tema unustamata abikaasale Leenale, kes meie lapsi ilmatulles wastu võttis ja esimese ristimärgiga neid äramärkis. Wana ehk Kuudi Wana oli Einküla (Uniküla) „Saadu" kooliõpetaja. Tal oli oma talu eeskujulises korras.
Talutöö tehti enamasti oma lastega ära. Kuudi talu peeti üheks jõukamaks. Kõik tütred said taluperenaisteks.
Noorem, Karoline jäi pärast isa surma minu hoolealuseks täisealiseks saamiseni." Uniküla koolis oli õpetajaks ka Andrese poeg Hermann, kes isa surma järel sai ka Kuudi talu omanikuks.
Mõnda aega pidas koolmeistriametit ka teine poeg Peeter, kellest sai jõuka Rannuküla talu peremehe Aleksander Riisenbergi koduväi. Tema poeg Aleksander maksis selle jõukuse eest eluga.
Andres Lamp suri 5. mail 1894. a. (v.k.j.) kopsuhaigusse ja puhkab Rannu kalmistul
