Las vana aasta minna, et uus saas tulla!
Kuna mia ole mulk ja rahvaloenduse aigu loeti mulgi keele oskajaid kokku raasike alla kümne tuhande, püüa seekõrd teta seda mede oma mulgi keelen. Kultuuriministeerium om järgmise aaste kuuluten pärimuskultuuri aastas, päälkirjage „Pärijata pole pärandit", et tääduste ja mõteste kultuuripärandit laiempele rahve ulkile ja eriti noorte sehen. Kui mia mõni aig tagasi oma edimese kõne mulgi keelen pidasi, avasti, et miul om kuklan kuskil tu mulgi murde põhimõtte ja kõla olemen, kuigi mea pole mulgi keelt tundigi õpnu. Aga ku mõtelde selle pääle, et ku mede latse tahas ka umbes miu vanuselt edimest kõrda mulgi keelen kõnelde, siis mede pärast, kes me es kõnele mulgi keelen, es ole nema enam selles võimelise. Seetõttu peas me kik, kes vähegi oskave mulgi keelen kõnelde, seda kasuteme, et tuu täädmine ja oskus mede lastele edasi saas antu ja na seda vajadusen kasute saas. Ehk siis, et pärandil oles pärijaid.
Nüüd aga siis valla tegemiste manu. Algatuses tule kohe ütelde, et täitsa ää aasta om ollu. Raha ei ole karmanist otsa saanu, tulumassu om võrrelden eelmise aastege viie rotsendipügale võrra rohkemp tullu ja tõus om ollu järjest katel aastal pääle masu. Samas om parimpe, 2008. aaste tulemuseni vaja veel viiendiku jagu kasude. Kige suuremp ää miil om sel kevade valmis saanu staadioni üle. Läits palju masme küll ja mõni om arvanu, et kas iki om Nuian sääst uhket staadioni vaja. Aga nüüd kik, kes uut staadiuni katsnu om, kiidave ja edimene suurvõistlus, Heitealade Balti mats, om ka ilusti peetu. Tõne spordirajatis, Sokaoru terviserada, sai ka sel aastel saepuru katte ja üte koma nelja kilumeetri pikkuselt valgustet, et kel staadion suusatamises liiga lame tundu, saas uhkempet sõitu Sokaorun teta.
Ega aaste iseloomustamises või vällä tuua ulga numreid. Mööduvat aastet iseloomusteve: omavalitsuste võimekuse indeksi järge olime teiste omavalitsuste sehen 65. kotusel. Rahvaloendajad lugesi meid siin vallan kokku 3212. Selgitasid välla, et mede vallan om 100 sünnituseas naise kohta 126 sama vana meest. Elanike keskmise vanuse poolest jäime maakonnan alla ainult Mõisakülale. Kige vanemp inimene sai vallan mõni päe tagasi 102 aastases. Latsi om sündünu 26 ja uutele avarustele on suundunu 42 inimest. Veetorusi oma maasse see aaste kaevatu 3,4 kilumeetrit ja kanalisatsiooni kilumeetri jagu vähemp. Valla kassast käis aaste joosul läbi 3,5 miljonit eurot. Karksi-Nuian avati kaits uut kõrtsi. Äripäeva Viljandimaa edukamate nimekirjan olli kuus mede mail tegutsevat ettevõtet. Vabatahtlike ühenduse om ulga rojekte tennu ja kaits külävanempet om tagasi oma ametisse valitu külarahva puult.
Numre numrites, neid om alati ollu ja nendege om saanu iki üht ja teist asja seletet. Kige tähtsamp om aga sii, kuis egaüits meist ise oma eluge rahul om. Kui me kik tunneme, et Karksin om ää elade, sis paiste sii ka vällapoole. Me ise tunneme uhkust, et oleme mulgi ja elame Mulgimaal. Sii om pallu tähtsam kui ne numre, mis egat aastet iseloomusteve.
