Laste lustlik tantsupäev Viimsis

Laupäeval, 19. mail peeti Viimsi Kooli õuel Harjumaa 1.-5. klassi laste tantsupidu, mis kandis nime "Koduõue simman".

"Olete tulnud Viimsi Kooli koduõuele, et tantsida simmanil," teatab peo juht, Viimsi Kooli õpetaja Mart Felding. "Mis on simman?" jätkab ta ja vastab ise: "Simman on siis, kui kohal on pillimehed ja saab tantsida hommikuni. Kas te tahate tantsida hommikuni?" "Jaa!" hõiskavad lapsed kooris.

Kairi ja Kalle akordioniga ja Merle viiuliga - pidu algab Viimsi noortekapelli pillilooga.

Laste jalad hakkavad taktis tatsuma, mõni hüppama, käsi plaksutama. Pidu läheb hooga lahti. Mart lubab: "Võid oma pesapaigas tantsida siis, kui parajasti väljakul ei tantsi."

Rühmade vahetus käib platsil tantsulugude vahel kiiresti. Mõni tants tantsitud, kutsub Mart igast rühmast kaks kõige tugevamat poissi platsile kukepoksiks.

Tantsuõpetaja Maido Saarega koos näitab ta kõigepealt ette, kuidas see käib, ja siis läheb poksimiseks.

Ligi 800 last 18 koolist

Maido Saar saab mahti Viimsi Teatajale rääkida: "Eelmisel aastal Ääsmäe koolis pakkusime meie, Viimsi Kooli tantsuõpetajad, et teeme järgmise laste tantsupeo Viimsis. Ja võtsimegi juhtimise enda peale."

Tantsud tunduvad lastepärased ja lihtsad. "Repertuaar sai eelmisel aastal tantsuõpetajatega kokku lepitud. Me ei teinud isegi peaproovi," ütleb Maido Saar, kes õpetab tantsijaid mitmel pool - Viimsi Koolis, tantsuansamblis Lee, Kindakirjas, õiguskantsleri büroos ja Lõuna- Eestis. "Igaüks tantsib nii, nagu on kodus õppinud. Et pidu poleks väsitav, vaid mõnus. Põhimõte on nagu õpetaja Lauril: kui ei jaksa kõiki rehkendusi teha, tee pooled." Mitu tantsu keegi tantsib, on olnud õpetaja otsustada.

Suured tantsupeod on Maido Saare sõnul väga pingelised ja proovirohked. Siin oli korraldajatel vaid mureks, millises järjekorras panna tantsunumbrid nii, et suur plats ei jääks tühjaks.

Harjumaal on aastatepikkune tugev rahvatantsutraditsioon, aga nii palju korraga nagu nüüd Viimsis - ligi 800 last 18 koolist tantsumurul koos - pole varem olnudki.

Tants on lõbus ajaviide

Kui Aegviidu kool ühe tantsu ajal platsile ei lähe, uurin neilt, miks nad tantsivad. 4. klassi poiss Raiko Sten Reidla ütleb, et talle meeldib tants ja liikumine. "Lõbus ajaviide," lisab Kertu. 2. klassi tüdruk Mariliis käib lausa kolmes tantsurühmas - Tapal, Aegviidus ja Tallinnas. Renate tantsib sellepärast, et juba tema vanemad tantsisid, kui väiksed olid, ja tantsivad ka praegu. Lapsed kinnitavad õhinal, et eelmisel aastal käisid nad tantsupeol "Maa ja ilm" ning sel aastal pääsesid osalema Soome-Eesti tantsupeole, mida toimub juulikuus.

Samal ajal läheb pidu muruplatsil edasi, kuni jõuab kätte lõpulugu luuletuse ja tantsuga, mida tantsuõpetajad Agne Kurrikoff-Hermann ja Maido Saar ette näitavad.

Maido Saar nimetas Agnet selle peo emaks ja temalt küsin lõpuks peo muljet. "Puhas rõõm," vastab peo üks korraldajaid, Viimsi Kooli õpetaja Agne Kurrikoff-Hermann. "Rõõm sellest, et kõik mahtusid kooli õuele ära, ja sellest, et päike pidu paitas. See oli suur mure, et mis saab siis, kui vihma sajab," räägib ta, "aga mõttes tantsisime eile päikese välja."

Viimsi Kooli õde, arstitädi Reet on jälginud tantsupidu valvsal pilgul. "Mõned jalaväänamised olid ja mõned jalahaavad ja ninaverejooks," võtab ta päeva kokku oma ametipostilt, "aga kui nii palju lapsi koos, pole see ime."

Kõik tantsuõpetajad saavad tänukirjad ja mälestuseks kruusid, iga tantsurühm kommikoti.

Aga ega simman sellega veel järsult ei lõpe. Algab piknik ning liikumis- ja hüppamisrõõmu jätkub paljudel lastel veel tükiks ajaks.