Pooditädi
Ükskord poodotädi nägi poodis ühte koletist, kes sõi kõik mänguasjad ära. Siis pooditädi küsis pritsessilt, et kas ma võin sinu juurde elama tulla? Printsess ütles, et võid küll. Pärast pooditädi vaatas, et koletist ei ole enam poodis ja ta sai koju tagasi minna.
Oskar Kiur, 3-aastane

Terve õppeaasta oli õpetajate poolt üles ehitatud muinasjuttudele. Eesmärk oli tutvustada lastele erinevaid ja erinevate maade muinasjutte, legende ja muistendeid, eelistades just vähemtuntud lugusid. Õpetajad jaotasid muinasjutud kuude kaupa teemadesse. Septembris tutvustati lastele muinasjutu mõistet ja lapsed said ise oma lemmikmuinasjutte jutustada. Oktoobris jutustati ja kuulati linnu- ja puumuinasjutte, novembris haldja- ja tondimuinasjutte, detsembris jõulumuinasjutte, jaanuaris olid teemaks õnnemuinasjutud ehk siis erinevad printsesside ja printsidega muinaslood, veebruaris seoses Eesti Vabariigi sünnipäevaga eesti muinasjutud, sealhulgas tutvuti Kalevipoja lugudega, märtsis loomamuinasjutud, aprillis lillemuinasjutud Anna Sakse raamatu toel ja mais jutustas iga laps ise muinasjutte, kas enda poolt välja mõeldud või õpetaja poolt ette antud tegelastega.

Igal nädalal jutustasid õpetajad hommikuringides teemaga sobivaid muinasjutte ja reedeti joonistasid lapsed samateemalisi muinasjutupilte. Loo pidi laps ise välja mõtlema, aga tegelased olid mingil määral ette antud. Näiteks õnnemuinasjuttude puhul pidi lapse muinasjutus kindlasti mõni kuningas või printsess või kuninganna või prints olema, tondijuttude ajal loomulikult mõni tont ja haldjalugude juures kindlasti haldjas jne. Lapsed joonistasid pildid valmis ja siis kõik kohalolevad õpetajad ja õpetaja abid panid lapse jutustatud muinasjutu kirja.

Lisaks muinasjuttudele oli teemaga seotud kogu lasteaia õppetöö. Nimelt olid ka õppetöös kasutatavad töölehed muinasjututeemalised. Selleks, et lastele pakutav õppeprogramm oleks teemalt terviklik, koostas Astri maja õpetaja Jana Rebane töölehti ja joonistas selle tarbeks vajalikke pilte. Sel viisil said kõik töölehed sobiva muinasjutulise ja samas õppekavas ettenähtud sisu. Kuna Astri lasteaias käivad lapsed vanuses 2-7, tuli seda ka töölehtede tegemisel arvestada.

Ühe teema kohta valmis 3-5 erineva raskusastmega töölehte, mille hulgast said õpetajad valida igale lapsele just tema arengutasemele vastava töölehe. Kõik töölehe pildid olid must-valged, mis on käelise arengu seisukohalt samuti tähtis, et laps sai ise värvida. Igale 2-7-aastasele, kaasaarvatud erivajadusega lapsele leidus just temale jõukohane töö, samas säilis tööde ühtsus ja teema. Kõigil töölehtedel olid päises Simmo ja Sanne - muinasjutumaiad kaksikud, kes saatsid kõiki laste töid. Kokkuvõttes valmis ka töölehtedest omamoodi raamat - ehk ilmuvad need töölehed kirjastuses ILO kunagi töövihikuna.

Mai lõpuks said kõik muinasjutud arvutisse trükitud ja välja prinditud. Lapsed valmistasid igaüks ise oma raamatule sobivad kaaned ning mõtlesid oma raamatule sobiva pealkirja. Raamatud said päris raamatu välimuse - Viimsi Kooli abiga said raamatud ka köidetud.

Ja lõpuks saidki kõik raamatud raamatunäitusele üles pandud! Iga laps tundis end väga uhkelt - esimene oma raamat ikkagi!

Imelik peegel
Kuningas tahtis noor olla, hakkas ühel päeval vanaks jääma. Ja siis ta ütles mõlemale vennale, et minge otsima ühte imelikku peeglikest. Kuningas ütles. "No olgu peale, noorem vend mingu otsima". Ta luges üle kõik oma tukatid, tal oli 10 tukatit ja ta ostis selle eest hobusekronu ja saatis oma venna teise maakonda. Ja vennad ütlesid: "Olgu peale!" Vanem vendadest arvas, et noorem vend saab hukka ja hundid söövad ta ära. Vanem vend ütles nooremale: "Vaata ise, ega sa ühte noort eite ei näe." Noorem vend leidis noore eide, aga eit ütles, et mina ei tea sellest peeglist midagi. Eit ütles veel: "Sina tead seda asja, see on Õ täht! Minule tundub see peegel liiga vana, mind see enam ei aita." Siis ratsutas noorem vend eide vanema õe juurde ja sedagi eite see peegel enam ei aidanud. Siis jõudis vend trahteri juurde ja ta nägi, et vennad olid ikka seal ja passisid. Väike vend võttis selle peegli hoopis endale ja sai rohkem kui 10 tukatit ja 2 tukatit juurde. Vennad saage sõpradeks, ärge olge nii ülbed!
Sophie Karoliine, 6-aastne

Lisaks Astri Lasteaia laste raamatutele saatsid raamatunäitusele oma raamatuid veel Püünsi Lasteaed, Laanelinnu Lasteaia Oranž rühm, Tabasalu lasteaed Tibutare, Laagri Lasteaed ja Päikesejänku Lasteaed. Kokku sai üks väga vahva näitus, mida käidi vaatamas kogu Viimsi vallast. Meie näituse esimeseks külastajaks, veel enne näituse ametlikku avamist, oli proua Mari Ann Kelam, kes väga põhjalikult kõiki raamatuid uuris ja luges. Proua Kelam kiitis väga kõiki agaraid õpetajaid ja vahvaid lapsi, kes sellise suure asja nagu raamatute kirjutamine ja valmistamine, ette julgesid võtta. Näituse avamise päeval oli Viimsi Huvikeskuses suur elevus. Kõik 40 Astri maja last panid endale rohelised lasteaiasärgid selga ja õpetaja abiga sätiti end huvikeskuse aatriumis treppidele. Avamisele olid tulnud Harju Maavalitsuse haridus- ja kultuuritalituse peainspektor Evi Roos, Viimsi Lasteaedade juhtkond, Viimsi Vallavalitsuse esindaja ja lapsevanemad. Lapsed esitasid kokkutulnutele kaks muinasjutulaulu, mis on lastele selle aasta jooksul peaaegu et hümniks saanud ja õpetajad lugesid ette mõned laste muinasjutud. Külalised muhelesid, kuulates kolmeaastase Oskar Kiuri lugu pooditädist või seitsmeaastase Vindcenti lugu sellest, kuidas Vanapagan tahtis maa hinge endale saada.

Vanapagan ja Maahing
Elas kord üks vanapagan. Ta tahtis Maahinge saada endale. Siis Maahinge jumal lubas ainult ühel võimalusel - kui kõikidel puudel on lehed mahalangenud. Siis hakkas sügis tulema, kõikidel puudel hakkasid lehed maha langema. Ainult Maahinge jumal ütles puule, et ta hoiaks suveni lehed enda küljes. Ja siis nad leppisid selles kokku. Vanapagan ootas, kuni kõik lehed maha langevad, siis ta kogu aeg kriimustas tammepuud ja lehti. Ta tegi need lehed sakiliseks. Siis oli suvi kätte jõudnud. Kõikidel puudel olid lehed peal, ainult tammel kukkusid maha lehed. Siis Vanapagan oli kurb, ta ei saanud Maahinge endale.
Vincent, 7-aastane

Raamatunäitus oli avatud 26. maist 6. juunini.

Suur tänu kõigile lasteaedadele, kes oma laste raamatud meie näitusele saatsid!