Laste rõõm loodusõpperaja üle jäi üürikeseks: vandaalid lõhkusid enamiku plakatitest
Projekti „Jänesselja Lasteaia temaatiline looduse õpperada - loodusobjektid (puud) pärimuskultuuris" käigus valmis infoalus looduse õpperaja joonisega, kuhu õpetaja Maali Kaasiku poolt on joonistatud õuealal kasvavad puu- ja põõsaliigid (neid on enam kui 30). Puude juurde paigaldati infoalused plakatiga, mis tutvustavad puud, sh on teave lõimitud rahvapärimusega.
Plakatite kujundajateks olid Leelo Luts, Velle Rohelpuu ja Aina Alunurm. Nii saab plakatitelt teavet selle kohta, miks kadakat murepuuks või tamme talumehe rauaks kutsutakse, kas kibuvits on kallim kullast, miks pärn on niinepuu.
"Rajad on ühendanud inimeste eluasemeid. Rajad on element kultuuri- ja asustusloos" /Jaan Eilart/. Õpperada pakub teavet selle kohta, et sarapuu oksa on kasutatud võluvitsana, kasetohtu aga paberi aseainena.
Loodus on õpikeskkond, mis pakub võimalusi avastamiseks ja loob terviku loodusseaduste mõistmisel. Õuesõpe on sild teooria ja praktika vahel. Nii saab laps kogeda, et kastanipuu seemned - kastanid - on kõige raskemad seemned looduses ning et „pihlamarja" otsas on viiskand.
Õuesõpe on tõhus võimalus pärimusõppe rakendamiseks; pärimusõpe on rahvapärimuse kaudu õppimine /Mikk Sarv/. Mõista, mõista mu õeke, kes on pillipuuke? Mina küll mõistan, miks ei mõista, kuusk on pillipuuke. Kurvaks teeb antud teema käsitlemine aga seetõttu, et juba nädal pärast infoaluste ja plakatite paigaldamist oli osa neist ära lõhutud.
Juunikuu jooksul lõhuti ära enamik plakatitest. Kurb, et me ei oska või ei taha väärtustada teiste tööd ja vaeva, seda tarkust, mille osaliseks võiks saada igaüks - nii lasteaias käiv laps kui ka tema vanem või õuealale mängima tulev noor. Ühe puu plakatilt võid leida ka teadmise, et kunagi ammusel aal´ muutunud teistele halba tegev inimene puuks ja siiamaani tema lehed värisevad.
Hoidkem neid lisaväärtusi, mida pakub kodukoha lähiümbrus.
