Lasteaia direktor võtab tööd mõnuga
Keskpäevane lasteaed on väga soe ja üllatavalt vaikne. Kas ülimalt hästi kasvatatud lapsed? „Siia nurka laste hääled tõesti ei kostagi," selgitab Airi ning kinnitab, et ega seda lärmi palju polegi, vahel mõni pisem põnn teeb kõvemat häält.
Lasteaia juhatamine on liikuva iseloomuga töö, mõnel päeval saab olla Padise majas, kus asub nö staap ja paberimajandus, teistel päevadel tuleb sõita Harju-Ristile. Airit selline elukorraldus ei häiri. „Pisike armas Risti," ütleb ta hoopis ning toob välja plussid - kõik on omavahel ninapidi koos ja lapsedki tuttavamad.
Varem aastaid linnakoolis töötanud Airi on praeguse tööga silmnähtavalt rahul. „Patt oleks nuriseda, kolleegid toetavad, aitavad ja juhendavad," kinnitab ta, võrreldes töökohta sanatooriumiga. Meenub, et juba kohtumise aega kokku leppides ütles Airi, et tunneb end Padisel väga hästi.
Linn ja maa
„Linnal ja maal on suur vahe. Maal on mõnusam. Linnas lukustad kabinette, ei jäta mitte kunagi asju laokile, uksel seisab turvamees, hommikuks on majahoidja kokku korjanud õue maha jäetud süstlad. Linnas on seda lõhkumist ja laamendamist rohkem. Maal üllatas, et ukse võidki lahti jätta, et söögisaal on kolme sammu kaugusel, et asjad võivad jäädagi lauale. Maal ei käi lasteaia värav lukku.
Linnas oled pidevalt rattas sees. Ma olen väga õnnelik, et rattast maha sain!
Viis rühma
„Praegu on Padisel kolm rühma, Ristil kaks. Risti lastel viin juba näo ja nime kokku, Padisel läheb veel pisut aega. Ma loodan, et lapsi vähemaks ei jää, pigem tahaksime laieneda. Padisel on kohe ruumi kahele lapsele, hoolekogu otsusega saaks kohti veelgi lisada. Ostame mööblit juurde, keegi ei jää välja. Ristil on praegu järjekorras ühe pere kolm last, kes tulevad lasteaeda sügisel.
Kõige rohkem tunneme praegu puudust logopeedist. See on vajadus number üks. Hea, kui leiaks mõne Tartu Ülikooli haridusega noore inimese, noort on lihtsam „ kodustada". Ristil võiksid pisikesed olla all korrusel, praegu on üleval. Aknad-uksed on seal osaliselt vahetatud, varsti saavad kõik. Ideaalne oleks muidugi, kui saaks sealt pinnalt avaramale, aga eks elu näitab. Lasteaeda kinni me kindlasti ei pane!"
Kodu ja töö
„Saue vallas olen elanud 14 aastat. Kodust tööle on praegu täpselt 30 km. Tallinna töölesõit võttis rohkem aega, kuigi maa oli lühem. Olen hakanud hästi palju käsitööd tegema, see oli linnas töötades pikaks ajaks ununenud. Kõige rohkem meeldib heegeldada, kuid omal ajal sai ka õmmeldud ja tikitud. Isegi ühed kangasteljed on kokkupakituna olemas, ootavad vaid ülespanemist. Meeldib väga igasugu hoidiseid teha, nii soolaseid kui magusaid, ka müügiks.
Telefonis olen küll alati kättesaadav, kuid tööd koju kaasa ei tassi. Kui vaja, olen pisut kauem tööl ja lõpetan tähtsamad asjad ära. Olen aastatega õppinud prioriteete seadma, sest mitte kunagi ei saa kõik asjad tehtud.
Vabal ajal tegelen aiaga, on peenrad ja kasvuhoone. Lisaks kaks koera ja kaks kassi. Lapsena olin kõik suved maal, maaelu ei ole mulle võõras. Kui Rakverest paarikümnesena ära Tallinnasse tulin, kadus side loodusega ära. Ei saanud enam aru, millal krookused õitsema hakkavad."
Lapsed
„Tänapäeva lapsed on nõrgemad kui 20 või 40 aastat tagasi. Raske öelda, mis on selle põhjuseks - kas keskkonna saastatus või on inimesed üldse haigemad? Lapsed ei maga tihti und täis, lähevad liiga hilja magama ning hommikul rebitakse une pealt üles. Nii ongi laps pahur ja väsinud ning terve päev võib mokas olla. Mõni jääb ka lasteaias diivanil magama. Ööuni võiks kesta vähemalt 9 tundi. See on raske, kuid vanemad peaksid sisse harjutama õige rutiini. See on tähtsam, kui arvame! Meie (täiskasvanud) turgutame end kohviga üles, laps aga läheb lööb teist last, sest on väsinud. Lastel on meist kõigist pikemad tööpäevad, kuni 10 tundi.
Ükski laps ei taha olla paha. Kui ta käitub halvasti, siis on miski, mis teda häirib. Mõnikord oleks õige otsida abi psühholoogilt või psühhiaatrilt.
Tihtipeale vanemad aga kardavad sildistamist. Paljud käitumishäiretega lapsed jäävad õigel ajal aitamata, väga lihtsad probleemid lahendamata.
Meedia mõju on väga suur. Ei ole hea, et imik on elutoas teleka ees, mis mõnes peres mängib hommikust õhtuni. Laps õpib end maailmast välja lülitama, kui peab pidevalt taustamüra sees olema.
Arvuti on aga õppevahendina ideaalne. Arvutis hästi lahendatud ülesanne võib anda hädavajaliku eduelamuse ka lapsele, kes mõnes muus asjas väga silma ei paista. Iga laps tahab tubli olla, kuid kõik ei saa „viisi". Seetõttu oleks hea, kui laps teeb seda, millega ta hakkama saab.
Kogukond
„Olen õppinud viipekeele tõlgiks - kui vaja, tulen appi. Mul on olemas ka projektide kirjutamise kogemus ja oskus. Taotlesime just LEADERi raha lasteaia õueala arendamiseks ja saimegi! Nii et juba sügiseks on lasteaia hoov mõne atraktsiooni poolest rikkam! Nii tahaks ka, et Padisel oleks oma käsitööpoeke, mis pakub kohalike toodangut. Siinkandis on palju häid käsitööoskajaid ning vähemalt suvel tasuks seda poodi pidada küll."
