Lasteaiakohad ja hinnatõus
Lühidalt öeldes on tegu kohatasu tõusuga lapsevanema jaoks ca 11 euro võrra kuus alates 1. septembrist 2011.
Igasugune hinnatõus on kahtlemata ebameeldiv, samas võin kinnitada, et uut tõusu ei ole niipea karta – asi jääb paika vähemalt kolmeks aastaks. Kuna teema on tegelikult laiem, siis püüan järgnevalt anda väikese ülevaate nii hetkeseisust kui perspektiividest.
Kohalikule omavalitsusele (KOV) on pandud seadusega kohustus tagada igale registris olevale lapsele lasteaiakoht juhul, kui lapsevanem seda soovib. Lapsevanemalt teenuse eest küsitava omaosaluse suuruse suhtes kehtib piirang – see võib olla maksimaalselt 20% kehtivast miinimumpalgast ehk ca 55 eurot kuus. Kiili lasteaia puhul on praegune määr 10% ja uue korra järgi hakkab olema 14% (ca 39 eurot kuus).
Kuidas jagunevad kulud?
Kiili Lasteaed tegutseb kolmes eri kohas – on suur maja (8 rühma ja 192 last), väike maja (üks rühm, 18 last) ning Uuesalu maja (kaks rühma ja 36 last). Kroonilise kohtade nappuse tõttu on suures majas avatud teatud hulk osaajalisi kohti (enamasti kolm ühe rühma kohta), mis on nooremates rühmades ka lastega täidetud.
- Kiili lasteaias täna lapsevanemalt küsitav kohatasu suurus on 10% miinimumpalgast + õppevahendite tasu 2,56 eurot, kokku ca 30 eurot kuus. Koha tegelik maksumus on 221 eurot kuus, kui maja ehitamise laenumakset sisse mitte arvestada, ja 284 eurot kuus, kui see laenumakse sisse arvestada. See tähendab, et lapsevanem kannab reaalsetest kuludest ainult 13,6%. Juhul kui lasteaias käib ühe pere kaks või kolm last, on teise ja kolmanda lapse kohatasu määr 50% kehtivast, mis suurendab valla kantava osa isegi üle 90%.
- Eralasteaias käivatele lastele makstakse vallavalitsuse poolt tehtava otsusega (iga juhtumit käsitletakse eraldi) 160 eurot kompensatsiooni kuus.
- Lastehoiu teenust kasutavate laste puhul on kompensatsioonimäär volikogu otsusega maksimaalselt 96 eurot kuus ja minimaalselt 48 eurot kuus – summa sõltub hoiupäevade arvust.
- Mõne teise omavalitsuse munitsipaallasteaias käiva ja Kiili valda sisse kirjutatud lapse eest maksab vald teisele omavalitsusele nö pearaha. Peaaegu eranditult käib siin jutt Tallinnast ja see pearaha suurus on 2011. aastal 134,5 eurot kuus.
Kõikidel puhkudel on tingimuseks see, et vähemalt üks vanematest ja lasteaias koha saav või kompensatsiooni saav laps peavad olema Kiili valda sisse kirjutatud.
Lisaks pakub lasteaed (vald finantseerib) suures majas teenuseid, mis ületavad riikliku õppekavaga nõutud miinimumi (ujula, kunstiklass, draamaklass, käsitööklass).
Rahalises mõttes tähendab see lisaks nelja õpetaja töötasu, olulisi kulusid basseinile jms. Antud asjaolu tekitabki olukorra, kus Kiili valla lasteaia kohatasu maksumus ühe lapse kohta on 86,5 eurot kallim kui Tallinnas. Meie suur ning uhke, basseini ja tohutute koridoripindadega lasteaed tekitab ka väga suuri kulutusi – küttele, elektrile jne.
Demograafilisest olukorrast
Lasteaiakohtade planeerimisel, lasteaedade ehitamisel ja uute rühmade avamisel ei saa üle ega ümber rahvastikustatistikast. Toon siinkohal ära mõned graafikud, mis on koostatud vallavalitsusest saadud andmete põhjal.
Esimene asi, mis on juba täna silmnähtavalt selge – lähiaastatel on prognoositav oluline sündivuse langus. Põhjuseks on elanikkonna vanuseline struktuur, mida näitab ilmekalt ka rahvastikupüramiid. Möödunud aastate sündivuse kasv on tulnud eeskätt kolmanda lapse perre sündimise arvelt (seda kinnitab ka vallavalitsuse info).
Hetkel on kõige arvukam elanikkonna kiht juba 31-41 aastased ja sellele järgnev 21-29 aastaste osakaal on tunduvalt väiksem. 2009. aastal registreeriti vallavalitsuses 89 lapse sünd, 2010. aastal oli vastav number 80. Selle aasta jaanuaris sündis vallas neli ja veebruaris kolm last ja võib prognoosida, et 2011. aasta sündivus jääb isegi alla 60 lapse.
Kinnisvarabuumi ajal aastas 2030% hüppeid teinud rahvastiku mehhaaniline juurdekasv on samuti stabiliseerunud. Nii saabujate kui lahkujate osakaal püsib enam-vähem samal tasemel. Mehhaanilise iibe arvelt suureneb valla elanikkond ca 80 inimese võrra aastas. Uue kasvu võiks või peaks tekitama uus kinnisvarabuum, mida aga lähiajal kusagilt ei paista.
Peapõhjus on see, et puudub maksevõimeline klientuur, kes võiks üldse pangast kodulaenu saada, mistõttu võib lähiaastatel jätkuvalt prognoosida rahvastiku aeglast kasvu ca 100-150 inimest aastas.
Muutuja, millest keegi õiget pilti ei oma, on inimesed, kes reaalselt elavad Kiili vallas, aga on sisse kirjutatud mujale. Hinnanguliselt on pakutud selliste inimeste arvuks tuhatkond. Kui paljud neist on lapsed, kui paljud tööealised ja kui paljud pensionärid, on samuti teadmata.
Teen siinkohal ettepaneku külaseltsidele viia läbi küsitlus oma piirkonnas, et olukorrast ligilähedanegi pilt ette saada. N-ö ametkondlikus liinis sedasorti infot ei eksisteeri.
Mida see tähendab pikemas perspektiivis lasteaiakohtade seisukohalt? Juhul, kui sündivus stabiliseerub 50-60 lapse juures aastas, mis on suhteliselt optimistlik prognoos, siis on lasteaiakohti üldse vaja ca 275. Seda eeldusel, et lasteaias on ka sõimerühm ja sinna saavad lapsed, kes on saanud vähemalt kaheaastaseks.
Juhul kui kehtib senine praktika ja sõimerühmi ei ole, on kohtade üldine vajadus ca 220. See arv on tegelikult juba täna reaalselt olemas, eriti kui saab väikese maja (Lasteaia 26) täies mahus käiku võtta.
Aga kuna rahvastikuprotsessid toimuvad kõik n-ö nihkega, on lähema 5-6 aasta jooksul lasteaiakohtade vajadus siiski oluliselt suurem. Näiteks 2012. aastal jõuab lasteaiaikka aastakäik, kus sündivus oli 89 last, samal ajal vabaneb kooliminevate laste arvelt ainult 72 kohta. Praeguse kohtade arvu juures jääb oluline defitsiit kestma veel mitmeks aastaks, mida on vaja leevendada kas täiendavate (ajutiste) rühmade avamisega või mingil muul moel.
Selge on, et väikese maja täies mahus kasutuselevõtt on täiesti möödapääsmatu, kuna Uuesalu maja rendileping lõpeb kolme aasta pärast ja arendaja ei pruugi olla huvitatud selle pikendamisest.
Kui reaalne on uus lasteaed?
Eelnevat lugedes võib tekkida küsimus, et miks vald ometi ei ehita uut lasteaeda, nt Kangrusse. Sellele võib vastata keeruliselt ja pikalt, aga lihtne vastus on, et selleks pole vallal lihtsalt raha ning puuduvad ka vastavad riiklikud meetmed, kust võiks raha taotleda.
Raha on olemas pangas, aga kuna Kiili vald on ennast juba olemasoleva lasteaia ja kooli ehitamisega lootusetult lõhki laenanud, siis ei luba rahandusministeerium rohkem laenu võtta ning seda lähema kümne aasta jooksul.
Ning mitte sugugi vähem olulisem pole tõsiasi, et juba täna on kooli juurdeehitus tegelikult veel pakilisem teema kui lasteaed, just lähtuvalt demograafilisest situatsioonist.
Meie kool ja lastead on küll põrandapinna poolest suured, aga õpilaste reaalse mahutavuse määrab paraku ära rühmaruumide ja klassiruumide arv ning eri sorti riiklikest määrustest tulenevad piirangud ja nõuded. Koridori ei tohi ju kedagi õppima ja magama panna.
Lõpetaks sellega, et lastead ei ole finantsilises plaanis ainult maja ehitus. Lasteaed on ka igakuised püsikulud. Suurtes piirides läheb ühe täiendava rühma avamine vallale maksma lisaks 32 000 eurot aastas, millest lapsevanem katab täna omalt poolt ainult pisut üle kümnendiku.
Sellel sügisel avatakse väikeses majas üks rühm lisaks ja 18 last saavad koha. Järgmisel sügisel on sinna plaanis avada veel kaks rühma.
Artikli alguses viidatud lasteaia kohatasu tõusust tulev lisaraha aitab vallavalitsusel veidikenegi sellega seotud kulusid katta.
