Läbi aastate oleme oma meeskonnaga, kuhu kuuluvad lastekaitse ühingu liikmed, välja mõelnud teemasid ning tegevusi, mis lapsi sellel päeval rõõmustaksid. Lisaks tegevustele oleme eelnevatel aastatel tänu Ene Augasmägile leidnud ka sponsoreid, kes lastele maiustusi, õhupalle ja muud meelepäraselt üllatavat on kinkinud. Sellel aastal tegime teisiti. Mitte sellepärast, et koostöös Enega poleks võimalik sponsoreid leida, aga sellepärast, et organiseerijatel on hinge kogunenud palju vastuolulist.

Balbiino jäätisereklaami maskott ei taha enam Tapale tulla, sest eelmise aasta lastekaitsepäeval joosti ta pikali, kui ta jäätiseid jagas. Õhupallide jaotamine tuli lõpetada, sest väikestelt rebiti pallid käest. Tugevdasime valvet ja tegevuste tegemise asemel pidasime jahti kurikaeltele. Pannkooke ja komme rabati ebaviisakalt ja teisi eemale lükates. Jällegi pidasime valvet ja kutsusime lapsi ja mis seal salata, ka täiskasvanuid korrale.

Nii sai otsustatud, et sellel aastal teeme teisiti, pakkudes lastele rohkem erinevaid tegutsemise võimalusi, jättes ära erinevat sorti jaotusmaterjalid, alustades kommidest ja lõpetades pallide ning muu nänniga.

Ilus päev, päike säras, vallavanem ja Ave ütlesid südamest tulnud tervitussõnad osalema tulnutele, aga mis siis juhtus? Juhtus see, et algasid tegevused ja lapsed ning ka lapsevanemad tulid küsima, kus õhupalle jagatakse, kus jäätist tasuta saab, millal kommid ja pannkoogid tulevad....? Tüdimuseni nurgataguseid avastades ja tasuta asju otsides tuli üks ema lõpuks mu juurde ja küsis päris range häälega, et mida siis täna tasuta ikkagi saab. Naeratasin sõbralikult ning ütlesin, et täna saab tasuta meisterdada, mängida, võistelda, hüpata batuudil, olla koos oma lapsega, kinkides talle oma kallist aega. Tõepoolest KALLIST AEGA, sest tänapäeva elu virr-varris on järjest rohkem üksteisega koosolemise momente ääretult vähe. Elades asjade maailmas ja saamise ootuses mõtleks hoopis, et kas selleks, et midagi saada võiksime hoopis ise üht-teist anda, teha, korraldada, aidata.

Kui see ema lõpuks mu jutu oli ära kuulanud, siis ohkas ta südamest ja ütles, et ah nii, selline igav lastekaitsepäev siis sel korral. Mina jätkuvalt naeratasin, sest minu sees elavad teised väärtused ja õnneks ka enamuste sees, ma loodan. Kuidas me saame oodata lastelt viisakust, hoolivust, tänulikkust ning lihtsate asjade märkamist ja väärtustamist elus, kui me ise oma eeskujuga õpetame rabama ja saama, ahnitsema ja üksteist üle trumpama.

Lastekaitsepäev on minu nägemuse järgi andmise päev. Anname oma lapsele võimaluse olla temaga koos, olla sõpradega koos, mängida, naerda, tunda end õnnelikuna, sest lapsepõlv on ju üürike.

Aitäh neile, kes sellel aastal hindasid just eelnimetatud väärtusi! Meie meeskond peab lastekaitse päeva väga õnnestunuks. Andsime oma hingest ja südamest, mõtetest ja tegudest parima panuse. AITÄH on suurim tänu! Sellel aastal ütleme aitäh Indrek Jurtšenkole, kes alati on nõu ja jõuga meid toetamas. Tema tõi oma puitmaterjali kohale ja tegi lastega koos Asko ja Kalle abiga lindudele pesakaste.

Oma tehnikat tutvustasid päästeamet ja politsei. Aidsi Ennetuskeskuse ja Lastekaitse Liidu poolt oli lastele ja täiskasvanutele erinevad infovoldikud. Batuut oli tellitud Peoline Üritused OÜ poolt ja batuudi maksmiseks kirjutas Ave Pappe Lastekaitse Liitu projekti "Rõõmus Päev".

Toas viisid tegevusi läbi Liggi Rattasepp, Airi Raus, allakirjutanu, Merle Kukk koos oma tütrega. Batuudil olid abiks Kristi Raudla ja Sandra Paulus. Tapa gümnaasiumi raadiosõlmest olid Rain ja Rasmus ning laulis Tapa gümnaasiumi tüdrukute ansambel. Vabatahtlikud Stephan ja Hanna aitasid seal kus parajasti abi tarvis oli. Germund Hulgi OÜ saatis aga kogu lastekaitsepäeva meeskonnale sponsorluse korras pähklikoti, et edaspidi ikka jõudu jätkuks.

Ilusa päeva lõpetas meeldiv koostöö Tapa kultuurikojaga. Sealne direktor Heili Pihlak võimaldas lastel vaadata tasuta kino.

Oleme tänulikud!