Lastekaitsespetsialist: Minu käest perelepitust ei küsita
Väikest kasvu, sooja ja sümpaatsena mõjuv lastekaitsespetsialist loetleb oma pooleaastase tööperioodi jooksul terve hulga probleeme, miks ta vähemalt paarikümne lapsega on pikemalt juttu rääkinud, et neid aidata. „Noorte koolikohustuste mittetäitmine, pereprobleemid, lahutavad lapsevanemad, lähisuhte vägivallaga seotud juhtumid, neid erinevaid juhtumeid on nii palju, kui kokku lugeda kõik erakorralised teemad".
Lastekaitsespetsialisti kabineti riiulitel on hunnikutes teatmike, voldikuid ja infobrošüüre, mis kõik annavad infot abisaamise võimaluste kohta erinevate murede korral. „Meie inimesed on kinnised ja abi naljalt ei küsi. Rae vald pakub näiteks perelepituse teenust, aga seda ei ole veel keegi kasutanud", räägib Ketlin. Võlanõustamise teenust on vaid korra kasutatud ja ega pereteraapiagi pole väga nõutud olnud.
„Arvan, et lahutatakse liiga kergekäeliselt ja ei tehta tööd, et suhet säilitada. Öeldakse küll, et parem lahus elada kui laste pärast koos, kuid nii mõneski peres saab suhte heaks midagi ära teha. Ei tohiks nii kergelt alla anda". Ketlin õpib ise töö kõrvalt pereteraapiat ja teab, et kui inimene end ise aidata laseb, siis saab alati aidata.
Laud toimikuid täis
Lastekaitsespetsialisti töölaud on toimikuid täis, mille sisu keegi peale tema ei näe. Ketlin resümeerib, iga lugu kaante vahel on kordumatu, aga samas kõnelevad paljud lood sellest, et laste probleemide põhjus on vanemates või nende vahelistes suhetes. Ei ole harvad juhtumid, kus nägelused kasvavad füüsiliseks väärkohtlemiseks. Piirkonna politsei on registreerinud käesoleva aasta aprilli keskpaigaks 14 juhtumit, mis on seotud suuremat sorti peretüliga, kus teineteise peal kasutatud ka füüsilist jõudu. Kokku on registreeritud Rae vallas 18 kehalist väärkohtlemist, see tähendab, et enamus kuritegusid on toime pandud kodudes.
Osad toimikud lastekaitsespetsialisti laual on avatud põhjusel, et lapsevanemaid laste jaoks füüsiliselt ei ole ja see on kaasaegne probleem: perekond on, aga maailma peal laiali. „Paljud vanemad käivad välismaal tööl ja lapsed on omapäi", räägib Ketlin juba kahjuks vanast probleemist.
Eks igal ajastul on olnud peresid, kus lapsed kasvavadki iseseisvalt, siin pole midagi iseäralikku. Sajand tagasi oli veel isekasvamine üsna tavaline, sest kellel siis oli talus aega lapsega mängida või metsa matkama minna. Kuid tänapäeva isekasvamine on teistmoodi. „ Kui vanasti elati ühe katuse all, siis tänapäeval on vanemad lastest kaugel nii füüsiliselt kui sageli ka hingeliselt", valib Ketlin hoolikalt sõnu.
„Laps vajab aga ärakuulamist ja kodusoojust", refereerib Ketlin justkui klassikuid. Kuid kuidas saab laps tunda kodusoojust, kui kodust on puudu need, kes saavad soojuse luua. See on võimatu, kui elatakse lastest lahus ja see on keeruline kui vanem elab laste juures, aga on murtud oma probleemide kuhja all.
Ilusa fassaadi taga kole pilt
„Pingetega ei tulda toime ja sealt hakkavad laste probleemid pihta". Ketlin lisab, et viimasel ajal on ta käinud kodudes, kus piltlikult öeldes maja fassaad on ilus, aga seest vaatab vastu sootuks vastupidine pilt.
Sellised juhtumid on tänapäevaelu rütmi arvestades justkui aimatavad, aga ega see ei ole kaugeltki õigustus või vabandus. Lastekaitsespetsialisti ilme muutub veel murelikumaks, sest sageli on ilusatest kodudest pärit lapsed emotsionaalselt sassis, enesesse tõmbunud ja minnalaskmismeeleolu võimutseb nii õppimise kui muu üle.
Kas ilusa fassaadi ehitamine on siin maailmas kõige olulisem, mille poole püüelda? Ei ole, kui ei osata ilusa fassaadi taga õnnelikud olla. Samuti ei taha lastekaitsespetsialist olla nõus, et lapsed on liiga palju meedia mõjuvõimu all, sest vaatame seda kust otsast tahes, laps on kergesti mõjutatav ja kui pole teisi pildikesi meedia kõrvale pole sättida, siis selle mõju ei saa alahinnata.
Alati ei saa väita, et parem lahendus lapsele on omadega silmast silma suhtlemine. Lapsed võivad ka reaalse karmi maailma eest n-ö peitu pugeda virtuaalmaailma. „ Arvutist ei ole mõtet vaenlast teha. Tähtis on tasakaalukus ja mõõdukus", rõhutab Ketlin, kes on kogu hingest valmis tegema kõik endast oleneva, et peredele toeks olla laste heaolu nimel.
„Õnneks on olemas järjest rohkem neid vanemaid, kes oskavad lapsi targalt kasvatada ning suudavad oma võsukesi facebookist ja muudest portaalidest ka arvutiväliste tegevuste juurde üha enam meelitada". Paras aeg on teha nüüd meil kõigil lapsevanematel plaane 1.juuniks, mil peame lastekaitsepäeva. Teeme oma lastele head, märgates ja pakkudes seda, mida nad kõige enam vajavad.
