„Alati peab jälgima seadust. Olen oma tööd teinud lähtuvalt õiglustundest. Kui leian, et asi on võitlust väärt, teen kõik selleks, et lapse elu parandada. Olen kohtus oma murelapsed alati edukalt ära kaitsnud. Kui nende elu läheb kenasti, neist on saanud tublid inimesed - see ongi töövõit. Samuti  see, kui selgitustöö ja muu abi kannavad vilja, ema võtab ennast kokku, laste elu läheb kodus paremaks. 

Üheks  suuremaks töövõiduks pean seda  lugu, kus kohtutäitur müüs võlgade tõttu suurpere kodu, ostja oli heauskne, samas oli valmis vahetama ostetud maja Anija vallale kuulunud  poollagunenud Paasiku mõisa vastu.
Pere elab nüüd oma kodus kenasti edasi. Pereisa käib tööl, ema on väiksema lapsega kodus. Tubli pere, kelle eest tasus võidelda. Tegelikult oli see kogu Eesti rahva surve, et nii hästi lahenes. Kuna kirjutati ajakirjanduses, hakati annetama.

Minu jaoks oli see tõesti pingeline aeg, sest pidin selgitama, ma ei ole kinnisvaramaakler, vaid sotsiaaltöötaja, kes tegutseb vaid laste huvides, mitte murest, kas ja kui kallilt saab vald mõisa müüdud."

Loe pikemat intervjuud Sõnumitoojast.