Esimesel taotluste perioodil (2009- 2013) said Rapla vallast toetust 50 projekti kogusummas üle 575 000 euro (ca 9 miljonit Eesti krooni). Rahastati nii vallas tegutsevate ettevõtjate ja mittetulundusühingute (küla-, kultuuri-, spordiseltsid jt) kui ka Rapla Vallavalitsuse projekte.

Rapla vallas saadi kõige rohkem toetusi ettevõtluse (meede 1.2 Mikroettevõtluse areng) ning kogukonna investeeringute (meede 4.1 Asulate füüsilise elukeskkonna parendamine) meetmetest - vastavalt 21 projekti kogusummas 273 145 eurot ja 13 projekti kogusummas 244 828 eurot. Nimetatud meetmetes oli ka taotlejate vahel kõige suurem konkurents (toetust said ikkagi need taotlused, mis olid hästi ette valmistatud ning kogusid hindamiskriteeriumite alusel rohkem punkte).

Toetust saadi hoonete ja rajatiste ehitustöödeks, sisseseadete ja inventari (nt tootmisseadmed, spordivarustus) soetamiseks.

Veel saadi toetusi pärimuskultuuri, külade omaalgatuse ning noorte meetmest. Nendest projektidest võib huvitavamate teemadena välja tuua Raimond Valgre toa rajamise, valla külaelu edendamise koostööprojekti, valla noorte õpilasmaleva ühisürituse ning Rapla Kirikumuusika Festivaliga seonduvad tegevused.

Osa taotlejaid said oma projektidele toetust mitmest taotlusvoorust (MTÜ Uusküla uus elu, MTÜ Valtu Küla, MTÜ Hagudi Hakkajad, MTÜ Rapla Korvpallikool, Rapla Maarja Magdaleena Kogudus, OÜ Külmaline, OÜ Rapla Metall, Rapla Vallavalitsus). Suurimad toetused Rapla vallast said järgmised investeeringud: Alu alevikus asuv OÜ Rapla Metall tootmishoone, Rapla Korvpallikooli käsutuses olev võimla ning Vesiroosi terviserada. Lisaks said soovi avaldanud valla külad partnerluskogult mitme aasta jooksul toetust oma külatalgute läbiviimiseks. Mitut toetust saanud valla ettevõtet tutvustati televisioonis omaette saadetes.

2014. aastal töötab Raplamaa Partnerluskogu välja strateegia uue Euroopa Liidu rahastamisperioodi jaoks ning ilmselt 2015. aastal on võimalik esitada taotlusi toetusteks juba uuendatud meetmetest.