Mõlemad saavad oma veendumusi tõestada piisavaid argumente tuues (Jaak Aus, Meelis Holsting raamatust „On seal keegi?").

Leeris käimine oli oluline samm noore täisikka jõudmisel. Pühapäevakoolist väljakasvamise järel tundub loogiline otsida oma teed ja ühineda kogudusega iseseisva liikmena.

Juba reformatsiooniajast peale õpetati leeris nii Piiblit ja katekismust kui ka lugemist ja kirjutamist. Noored said abielluda, kui nad oskasid lugeda-kirjutada ja olid leeris käinud.

Kuuekümnendate alguses hoogustus Eestis ateistlik võitlus. Hakati korraldama noorte suvepäevi, milline esimesena Nõukogude Liidus viidi läbi 1957. aastal Paide rajoonis. Eestis oli korraldajate algseks kavatsuseks pakkuda küpsuspidu neile, kes leeris ei käinud, ning suvepäevad ei olnud korraldajate poolt otseselt leeri vastukaaluna mõeldud. See suund aga ei sobinud parteile ning algatus rakendati partei poolt kiiresti religioonivastase võitluse teenistusse. Leeri jaoks osutusid suvepäevad fataalseks. Side kirikuga võis tähendada raskusi edukaks eluks. See viis selleni, et 1960. aastate lõpuks kadus kirik kui kultuuriline suurus enamiku eestlaste elupildist ( Eesti oikumeenia lugu, 2009).

Viiskümmend aastat tagasi, 29. juulil 1962 sai leeriõnnistuse 21 noort inimest Peetri kihelkonnast. Neist 10 noormeest ja 11 neidu. 1962. aastal oli Järva-Peetri koguduse viimane suurem leer. Selle suve 12. augustil kogunes 4 tolleaegset leerilast tähistama oma konfirmatsiooni aastapäeva.

Nendega koos olid seda päeva tähistamas nende lähedased, sugulased ja sõbrad. Meenutati selleaegseid kaaslasi, õpetajat ja leerimaja.

Selleks päevaks sai Järva-Peetri kiriku torni alla ülespandud väike näitus leeripüha laululehtedest vahemikust 1921- 1942. Nii mõnigi külastaja on leidnud sealt tuttava inimese nime.

Käesoleval aastal on Järva-Peetri kogudusse konfirmeeritud kaks täiskasvanut. Järgmised leerikursused algavad oktoobris ja õnnistamine peaks toimuma enne jõuluaega. Kõik huvilised on oodatud.

Leeris õpitakse vestluste käigus Piiblit, katekismust, tutvutakse jumalateenistuse, talituste ja kiriku eluga. Kokkuvõtlikult: leer on koguduse liikme ettevalmistus.

Käte pealepanemine ja õnnistamine on märgiks, et inimene antakse Jumala kätte, nõnda antakse edasi Jumala Vaimu. Leeripüha peaks olema jumalateenistus, millega alustatakse ristiinimese iseseisvat elu.